Olen teinud enda toredas elus teinud läbi mõne huvitava peatüki "hakkasin kokaks (korda kaks)", "hakkasin lüpsjaks", "hakkasin kartuleid sorteerima" jne. Praegu aga olen õpetaja ja järgmisel nädalal saab sellese vastutusrikka ameti pidamisest üks kuu. Tunne on hea ja äge. Olen väga rahul. Esimest korda elus tunnen, et keegi ei anna jalaga takka ja ei kohtle mind nagu lolli tudengit või lolli töölist.
Kõige veidram on asja juures see, kuidas ma selle töökoha leidsin. Kogemata. Lappasin töökuulutusportaale Põlva maakonna kohta, nalja pärast... ja seal ta oli... Otsitakse bio. õpsi poole koormusega. Kandideerisin (igaks juhuks). Sain vestlusele. Konkureerisin koos tüdrukuga, kellel oli pedagoogiline haridus. Samal ajal kui olin ühes kohvikus proovipäeval sain kõne. Olete meie esimene valik. Hää küll. Kohvik tahtis mind juba esimesel päeval pikemaks tööle jätta ja raha maksta.
Mul on koolis oma hüüdnimi, ma ei teagi, kas õpetajate või õpilaste seas, selle sain teada tänu väga huvitavatele asjaoludele. Väike eesti ühesõnaga. Hüüdnimi on pigem nunnu, sama, millega mind kaheksandas klassis kutsuti.
Mõtlesin, et esimesel koolipäeval käed ja hääl värisevad. Olin lugenud artikleid, et kes kuidas on alustanud ja mis emotsioonid on olnud. Olen klassi ees ja alustan leebelt. Ja no siia maani ei ole mitte ükski koht värisenud ega hääl kõikuma löönud, oleksin seda nagu varem teinud. Pigem kardan, et jään tundi hiljaks, kui seda, et verest välja löön.
Tänaseks on õpilased teinud oma esimesed kontrolltööd, olen neid hinnanud viite, neljade, kolmede ja kahtedega. Kahjuks on rohkem kahtesid kui viisi. Ilmselt arvavad, et uue õpsiga väga vaeva nägema ei pea. Peab küll.
Kuuenda klassi omad on keerulised. Arvavad, et jumala normaalne on keset tundi ringi jalutada ja vahele segada. Samas on olnud päevi, kus nad mulle kommi toovad. Seitsmendikud on ka natukene keerulised, aga sealt ülespoole, 12ndani on kõik juba tip-top.
Õpetaja olla on äge, aga kodus ei pea mitte natuke tööd tegema, vaid väga palju. Ja esmapilgul mõtlesin, et see palk, mida saama hakkan on ju jumala normaalne eestis, et kui nädalas see number tuleb, ups. Austraaliast tulnuna... Eestlane saab ju kord kuus palka. :D
Paljud küsivad, et kuidas ma oskan õpetada? Ma ei tea siis, kas nad mõtlevad, et kuidas ma bioloogiat oskan? Noo, võin vastata, et õpin ise samamoodi ja õpik on ju ees. Ega ma peast ei pea kõiki definitsioone teadma. Samas olen tähele pannud, et peaaegu iga asja juurde oskan midagi kaasa rääkida ja näiteid tuua, pole see baka nii kehv midagi. Ja näiteks, paljud ained, mida praegu magistris õpin, õpetan ka õpilastele. Just eelmine nädal küsisin ühelt õppejõuld, et kas ma võin tema slaide oma õpilastele näidata. Loomulikult anti luba. Aga kuidas ma õpetada oskan, kui oskan? Ma lihtsalt tahan, et nad asjadest aru saaks. Naljakas on lugeda, kuidas kirjutavad kontrolltöösse seda, mida mina rääkisin, mitte seda, mis õpikutes kirjas on.
Mul on täitsa oma klass ja laud on nii-nii suur ja alati mu tavaari täis. Vahepeal on vaba tund, siis kuulan arvutist mussi ja parandan töid, direktor astub sisse ja ütleb:" Mis nii viga, tümps mängib ja" :)
11. klass sai valla poolt tahvelarvutid. Valikaines teeme tavaliselt nendega tööd.
Valikaines joonistavad/kirjutavad ja kannavad ette plakateid.
