Takistused teel bakatöö valmimiseni vol 2. ja mina ei olegi süüdi

Nii nii. Ma valisin endale juhendaja, sest ta tundus hullult asjalik tüüp, tegeles doktorantidega, müttas rannaniitudel ja käis hästi palju konverentsidel jne. Asjalik, noh.

Kui oli umbes jaanuar, siis ta kirjutas ikka mulle, et kuidas läheb ja nii. Heeh, tol ajal tegime karjäärile rekonstrueerimisplaani, vähe jõudsingi mingi bakatööga tegeleda. 

Nüüd, ei ole mul mitte midagi peale bakatöö ja ma juba neljandat päeva löön luuslangi, sest mu juhendaja ei suvatse minuga ühendust võtta ja tähtaeg on kohe-kohe. Ma ei tea enda tulemusi, sest kontakti ei ole, ma ei tea enda senise töö kohta midagi, ma ei tea ja ei oska teha mitte midagi. ( Jah, ma olen talle helistanud ja kirjutanud, doktorantidega ühendust võtnud)..

Nüüd ma istungi, vaatan mingit mõttetut saadet ja arutlen, et kas mul on üldse mõtet rampsi minna...

                                                            Meeleolu on järgmine:  

                                                       (minuga ei ole mõtet suhelda)

Öörännak nr. 5

Jälle ööseks metsa. Valisime keskmise raja, mis oli umbes 30 km (me oleme nii tugevad juba, et see tundub kui 10 kilti). Kõigepealt kusagile Tartumaa puhkemajade juurde, kust viis meid buss metsa, kus pidime 3 tundi lihtsalt passima. Õnneks oli hea seltskond ja palju süüa kaasas, ja ilm ka kena ning väsimus Triinu eelmise päeva sünnipäevast meeletu- ühesõnaga khuul värk!

Triin võttis mu tsipsipaki ja siis maadles minuga. Pildil on näha, kuidas ta mind heidab. Lõpuks sain oma tsipsipaki ikka tagasi.

Esimene punkt!

Ehitasime silla. Päris ei värisenud.

Triin otsis shokolaadi.

Ja Riin õnnitles ja andis diplomi (sest keegi korraldaja seda ei teinud):D

Triin V. 22

No ikka läksin varem kohale, et hakkida ja nii. See nunnukas ja ta kaksikvend said vanaks. 

Ega me eriti ei mõelnud, et järgmine päev on vaja öösel metsas 30 km kõndida...

Diivaniga 22 korda õhkuu!

Sitaks pappi sai.

Ja õhtu läks edasi Genis. Kus juhtus palju huvitavaid asju. Väga huvitavaid. Aga mul oli ikka väga tore. Mariat nägin ja puha :)

CT ja 150 euri baarikrediiti

Nii ta läks, see 150 euri baarikrediiti. Igale ühele väike long island ja paar shotti. Päris rõõmus olin hiljem:) See tuli siis paadirallilt ja oli soojenduskingitus, kui nii võib öelda. 

Paadiralli 2012

Paadirallil tegime Titanic 4D. Korstnatel ja kostüümidel kõige suurem rõhk. Ämber muidugi selleks, et teisi pritsida. 

See kummimees lohises paadi järel, Leonardo noh.

Väike piknikk.

Suur trump olid ka viiuldajad, mida mainiti auhinda kätte saades.

Üks tüüp hüppas mu teisest paadist maha, nii et olin paadis pikali ja see tüüp oli mu peal, jalad harkis taevapoole. Ma olin päris ehmunud. Teletupsud tahtsid ka rünnakut teha, aga need õnneks et julenud.

Saime mingi auhinna. Vist kõige lõbusam seltskond vms:)

Ja peale kuuma pesu läksime Kroonuaeda grillima. Siiamaani näpul vill, sest püüdsin põlevat vahukommi. Olen tark!

Üks tüüp istus korstnas.

Jõin enda esimese õlle pääle pubirallit 2010.

Tõmbasime tsikkidega autot ja volbrimüsteerium

Triin tegi ettepaneku, et lähme tõmbame autot. Muidugi! Ajasime kenad kleidid selga, et ikka showd ka saaks ja voilaa. Vahetasime publiku silmeees kontskingad tossudeks ja tõmbasime valged kindad kätte. Arvasime, et ei jõua autot liigutadagi, aga täitsa kenasti liikus!

Vahetame jalanõusid.

Tuleeb, tuleeb...

No ma olin vist veits õnnelikum kui teised:)

Väikesed venitusharjutused

Keegi soovitas selle pildi vanaemale saata, pealkirjaga "näe, tegime ära".

Muidugi võitsime ära. Kahjuks mitte kiiruses:D vaid ikka kostüümis. Auhinnaks kast energiajooki, mida kolm meist ei tarbi üldse, niiet  läksime pirole ja müüsime ühe purgi euro eest ja tunnikesega oli puhas vuuk.

Kohvikusse kah.

Ja Volbrimüsteeriumile, samas kostüümis- volbriöö ju.

Ja keegi võttis tantsima, no küll tal oli palju energiat.