Esimene nädal nautimas Eestimaad

Kui peiks oli mind Tallinnast üles korjanud, sõitsime esmalt Rakveresse. Emps oli küpsetanud kõike head ja paremat. Mina olin nõnda suures ärevuses, et väga suurt söögiisu ei olnudki. Käisime vaatasime maakoha ka üle ja põrutasime Põlvasse, sest isal oli 50. aasta juubel. 

Jõudsime kohale, kui pidu oli juba täies hoos. Oli DJ ja õhtujuht ning palju sugulasi, keda polnud kaua näinud.

Ööseks sõitsime siiski Tartusse. Jalutasime kesklinnas ringi. Tartu on ikka sama armas ja hea, kui varem.

Ning siis põrutasime Narva-Jõesuusse suvitama. Peiksi sugulased olid kõik seal. Sain jagada reisimuljeid ning veetsin toredalt aega. 

kohuke

rand ja hea kohv

peiks mängis lolli

eestimaa mets

Peale mõnepäevast puhkust Narva-Jõesuus, läksin Rakveresse, et olla empsil pikemat aega külas, ning saada kokku ka teiste sõbrannadega. 

Pihlakas näiteks

Emaga käisime reede õhtul teatris Rakvere Rahvapargis. Hea töö, Rumm.

Vahepeal käis peiks külas ja küpsetas Pelmeene.

Ja siis ma sõitsin Tartusse, kus Vilku koos Meiduga mind peale korjas. Niiiiii hea oli näha mulle nii kalleid tüdrukuid!!! No vallutasime selle Tartu ööelu. Tunne oli täpselt sama hea, kui baka ajal. Ja midagi ei ole väga muutunud, nautida sai samamoodi. 

Järgmisel päeval Helena juures "häppening" :D

Ja sõit Kiisa poole. 

Ja nii ma siin naudin elu (varsti hakkan tööd otsima) ja Madis teeb taamal tööd. 

Eestimaale tagasi. Läbi Berliini ja Helsingi

Reisisime Ameerikas 5 nädalat. Külastasime meile kõige huvitavamana tunduvaid linnasid ja osariike. Oli põnev. Avastasime, et Ameerika ei ole kaugel. Berliinist lendab New Yorki lennuk ainult 8 tundi. Samas õnnetunne oli üüratu, kui jõudsime tagasi euroopase, Triinu lemmiklinna Berliini. Käisime umbes 6 tundi mööda linna, kui oli aeg taas sammud lennujaama poole seada. 

Jõudsime Helsingisse, vaatasime lennuki aknast välja ja imestasime selle tohutu metsamassiivi üle. Kell oli 9.30 õhtul ja õues oli valge. Õhk oli nii puhas ja värske. Ja mitte ükski inimene ei ole nii hirmutav, et tahaksid temast vähemalt 5 meetri kauguselt mööduda. Hea on põhjalas tagasi olla. 

Lennujaama tuli meile vastu mu sugulane Olav, kes viis meid enda juurde ööbima. Helgsingi kesklinn kaugustes paistmas, ent maja ees vohamas kuusemets.

Hommikul viis Olav meid sadamasse. Ja sõit kalli Eestimaa poole võis alata.

Triinuga jõudsime koos eestimaale äärmiselt sarnastena. Me kandsime samasuguseid sandaale, lühikesi teksapükse, triibulist pluusi ja Jamaica päikeseprille. Juuksed krunnis ja suur seljakott seljas. Triinule oli sadamasse vastu tulnud kogu perekond ning mind ootas/mina ootasin enda peiksi. Peiksi oli tore näha. Triinu sugulasi oli tore näha. Ja nii hea on olla tagasi Eestimaal ja teada, et minu ümbermaailmareis oli ülikihvt ja elamusterohke. 

New York

Lihtsalt tahaks öelda, et New York on nii tore. Nii multikultuurne ja rahvarohke. Ühel tänaval on itaalia juurtega kohvikud kõrvuti jaapani sushikohtadega. Majad, politseinikud, tänavad, taksod- kõik on nagu filmis. 

New Yorgis ei tahtnud samuti hostelis elada, muidu oleksime juba ammu pankrotis olnud. Kuna Triinu üks leedukast sõbranna elas kunagi New Yorgis, siis Triin küsis kontakte, et kes öömaja annaks. Ja positiivne vastus tuli, läbi feisbuuki loomulikult. Ööpaik neljaks ööks Hobokenis olemas. Vaja oli katta veel üks öö. Kaeblesin Miamis eestlaste juures natuke, kui üks poiss ütles, et hmm, mina tean ühte meest, kes öömajalisi võtab. Küsis järele, ja ka seegi mure oli lahendatud.

Jõudsime linna. Liiklus ütles: "Teretulemast New Yorki". 

Leppisime Robiga kokku, et kohtume ühes metroojaamas. Teda oodates võtsime kohvi ja hot dogi.

Saime Robiga kokku, tüüp tegi ettepaneku, et läheks Times Square'ile. Muidugi olime nõus. 

Siis ostis ta meile Times Square'l juustukooki, mis oli maailma parim. 

Aga juustukooki me ei söönud mitte rahvamassis, vaid jalutasime Central Park'i. Ma kõndisin ringi ja lõin elevusest kahte kätt kokku. Nii tore, nii tore, nii tore. Siin jooksis Kevin ja siin on ju see film tehtud ja siin see film tehtud.

Siis viis Rob meid enda juurde ööseks, kus jutustasime veel poole ööni. Hommikul pidime kolima Hobokenisse.  Uus kodu oli samuti väga tsill ja kihvt! Evanit (peremees) me Triinuga väga ei kohanud, tema päevarutiinist teadsime ainult tema hommikusi basseinikülastusi. Kohe esimesel päeval jättis ta meile oma korterivõtmed ja läks ise kusagile minema. Meie hommikuseks rutiiniks sai kohvikust toodud kohv ja muffinid või muud pagaritooted. Samuti lappasime (loe: Triin lappas) kaarte ja mõtlesime, kuhu minna ja mida teha. 

kööginurgake

minu tuba

Järgmisel päeval otsustasime minna kaema 9/11 memoriaali. Oli väga ilus ja lausa pühalik olemine. Võtsime hetke ja mõtisklesime hukkunutele, esitasime küsimusi, et milleks ja miks, mis jäävad ju nagunii vastustetta. Memoriaal oli väga kaunis ja tähendusrikas. Voolav vesi, nii et veejoa lõppu polegi näha. Ümberringi käib loomulikult vilgas ehitustegevus.

Pärast läksime jälle juustukooki sööma. Õnneks see ei olnud niiii hea. See oli lihtsalt nii hea. 

tänavapilt

Maailma rahad liiguvad Wall Street'il. Ühel päeval läksime seda jõukat kanti kaema. Ega väljaspool midagi erilist justkui ei olnudki. Majades toimus ilmselt börsitegevus ja tänaval tuiasid ringi turistid. 

Astusin nätsu sisse ja koperdasin ja lohistasin jalgu, et tüütusest lahti saada, ise samal ajal kõva häälega eesti keeles vingudes/ropendades. Üks kena naisterahvas möödus minust ja andis sõna lausumata salvrätiku. Kasisin siis enda sandaale. 

Käisime ka Vabadussammast vaatamas. Võimalikult lähedale saime tasuta praamiga. Huvitav oleks olnud ka Vabadussamba sisse ronida, kuid selle lõbu eest kasseeriti juba raha.

liivaloss ja kõrghooned

Ja muidugi oli lihtsalt tore mööda linna jalutada.

Grand Central Station

Vahepeal käisime shoppamas. Täiesti tavaline on ühel päeval osta korraga 3 kotti ja 3 vana kotti minema visata. Alloleval pildil on näide ameerika portsudest. See nuudlite ja kana hunnik on siis mõeldud ühele. Ja kuna see on väga maitsev, siis ega sealt midagi väga järele ei jää.

Jalutasime Times Squarel ka päevavalguses.

Rocafeller Center

Heldur ja Priit (Helgi ja Triin) rääkisid kogu aeg, et Hugh Jackmannil on New Yorgis kohvik. Seal pidime kindlasti ka ära käima. Hugh siis müüb ökokohvi ja kohviku tulu läheb heategevuseks.

Hughi kohviku ees.

Jalutasime ringi ka Hiinalinnas ja Väikeses Itaalias.

Sõin oma elu parima lasanje.

Viimasel päeval läksime Brooklyn Bridget avastama.

Paremal Brooklyn Bridge.

Jalutasime üle Brooklyn Bridge.Ja vaade teiselt poolt Manhattenile oli võimas.

Ja viimane õhtu lõppes samuti toredalt. Saime kokku ühe Brasiilia tüdrukuga, kellega San Franis kohtusime. Käisime kõrghoone kohviku baaris, tegime paar pilti, taustaks Empire State Building.