Hahahaa. Birxi ennustuste kohaselt sain ruumilise planeerimise B. Siis ta nakatas mind veelgi rohkem puzzlehullusega, et praegu lebab 3000 tükine puzzle mul suuretoa põrandal. Kõik on tore, kuid selg on sellest küürutamisest haige.

Ja varsti läheme Englaandiaassee. Juhuu!

S(tr)ess on läbi!

Peaaegu. Vähemalt dendroga on ühel pool. Tehtud ja C isegi. See peaks dendro kohta väga hea tulemus olema, sest kõik targad said C ( no üks A oli ka ma tean). Peaks, sest et praegu ma tunnen end küll väga nadisti selle halva hinde pärast. Ma oleks lihtsalt pidanud prunuse perekonna läbi vaatama. Või rohkem mõtlema. Ja veel rohkem mõtlema. Ja veel.

Ja ilgelt närvi ajab, kui õppejõud lubab kolm korda tulemusi välja panna. Ja ikka ei pane. LOLL! Ja mul pole õrna aimugi mis ma selle eksami saan.

Muidu on kõik tore. Nii tore, nii tore. Ma puhkan! Loen, vaatan telkut, filme, käin poodides. Näiteks täna ajasime kogu Tartu pealt Helenale kingitust taga. Ja Liinutška nakatas mind mänguga Jungle Speed, mõtlesin seda kinkida, aga sellel lahedal asjal on kogu eestis toimunud läbimüük. Vot, popp värk.

Ma ostsin endale 21. jaanuaril päikseprillid ( terve suvi otsisin, nüüd leidsin)!

Ja ma saan täpselt 10 päeva pärast 21. Mulle ei meeldi see. Mida suurem number, seda suurem vastutus ja vähem lapsikust ( teoreetiliselt).

Ilgelt kaua olen tahtnud kirjutada aasta 2010-st.

See oli meeldiv ja meeldejääv. Kaotasin mõned inimesed oma väikesest elust ja mõned sain ka tagasi. Just uued ja vanad sõbrad tegidki selle nii meeldejäävaks. Ma tänan:)

Ja palju tegin tööd. Tööd tööd ja tööd endaga. Kõige tähtsam on see, et ma hakkasin taipama, et mind hinnatakse nii nagu ma olen ja kes ei hinda, need võib rahumeeli pinuse metsa saata. Tähtis asi ka see, et hakkasin endasse uskuma- see kõige lihtsam asi- ma suudan kõike. Ma ei pea enam ennast lolliks ja mis kõige lahedam, ma arvan, et paljud ei pea! Ma olen just sellepärast nii üllatunud, et varem nii ei olnud.

Okei, filmid ja raamatud ootavad!:)

Ma olen masenduses. Dendro haavab mu hella südant. Peamised mõtted: ma ei jõua, ma ei taha, ma ei saa hakkama. Esmaspäeval on eksam ja ma oskan enam-vähem vastata 10-le küsimusele sajast. Ja kõik nad on kirjeldades nii sarnased, need kuradi puud.. Deem.. Mis nüüd saab?

Ving-ving, aga südames või kusagil sealkandis on tõesti paha tunne. Näriv ja häiriv ja taguv ja kõhklev. Sarjan enda aju, et ta ei salvesta informatsiooni kiiremini, põhjalikumalt. Ma lausa värisen!

Paar postitust tagasi panin pildid piparkoogimeisterdamisest... Ma pole ennem vist nii ekstaasis olnud!! Ma usun, et ma isegi ei kuulnud, mida inimesed mu kõrval rääkisid:D

Vahepeal olen õppinud. Lehed sain nibin-nabin läbi. Kamoon kollased näärmekesed on ainult noortel mustsõstra võrsetel, onju. Sain õppejõult häbi-häbi, et määrasin eelnimetatu mägivahtra pähe. Endal on ka häbi. No mingeid euroameerika papleid ja muid hübriide teadsin ilusti.

Täna oli ruumilise planeerimise eksam. Minu jaoks vist kõige ebakindlam asi.. Ma ei oska enam üldse mingit mulli ajada. Ja mulli ajades ei tea ka kunagi mis tulemuseks tuleb. Aga herr on karm onu, küsis doksi enne eksamit ja ma usun, et hindab ka nii, et rikub mu senise A-de rodu ära.

Liisil oli ka vahepeal sünna. Tuula meisterdas talle ülihea tordi ja kinkisime särgi.

Liisi pluusile sai kirja pandud järgnev salmike, mida tuleks laulda "Kus on minu koduke" viisiga. GIS on geoinfosüsteemid ja autocad üks teine tore arvutiga seotud programm, mis Liisile hirmsal kombel "meeldib."

Kus on minu GISike?
GISike nii armsake!
Sääl, kus minu GISike,
sääl ka autocadike.

(Selle viimase kopeerisin nüüd küll otse Tuula bloogist)

Praegu võtan vabalt. Joon rummi ja üritan kõik pinged endast vaikselt välja lasta. Et homme neid jälle koguma hakata:D

Selle aasta soovid.. Igastahes mitte head uut/seda mida iganes aastat. See nii mage kuidagi. Kõik ütlevad seda ( ma ise ka) aga ma olen tähele pannud, et mu aju ei tööta selle ütluse juures, ehk see tuleb nagu niisama, nagu sisseharjunud refleks, et peale pauku peab nõnda ütlema. No, muidugi ma soovin kõikidele head, aga mitte ainult head, palju muid häid asju ka. Näiteks põnevust! Endal mul on küll põnev. Ootan juba isukalt kui 29 Eenglandija poole sõidame. Tegelikult ma olengi viimasel ajal mõelnud, et kunagi ei tea palju meile seda ajakest antud on. Et peaks iga aasta tegema midagi põnevat, kasvõi ühe korra. Minu puhul näiteks maailma avastama.

Aastavahetusel olin Tallinnas. Mul oli väga toreee! Kindlasti veedan seal nüüd rohkem aastavahetusi ja üldse tahaks seal rohkem tsillida. Tegelikult Tallinn tundub mulle huvitav linn, pole vist nii, et ühe õhtuga käid kõik kohad läbi ja endale midagi meeldivat ei leia.