Paar viimast ööd poiste juures möödusid kiiresti. Pesime pesu, küpsetasime, pakkisime ning käisime õhtusöögil.
ning esimest korda elus lõikasin endal juukseid. praegu mõtlen, et miks see oli esimene kord, see pole mingi tuumateadus. Ja juba paari õhtu pärast lõikasin ka Chrisil oma küünekääridega juukseid. Tal oli vaja kõik krussid kõrvade juurest ära lõigata. Algus oli naljakas, naersin ja ütlesin, et ma pole mitte kunagi varem kellelgi juukseid lõiganud, siis ta kehhitas õlgu ja ütles, et noh, kunagi on ikka esimene kord.
Õhtusöök bossidega toimus Penola kõige uhkemas restoranis. Meile oli broneeritud suur laud, sest me boss Andrew ning traktorijuht Creg olid õhtusöögil peredega, mis oli väga tore. Arvasin, et ega nad meid ära ei tunne, sest nad on meid näinud ainult tööriietes ning tavaliselt olime üleni tolmuga kaetud. Aga, õhtu oli tore, Cregi vanem tütar küsis meilt kooli uurimustöö jaoks mõningad küsimused, Andrew naine ja Helgi ajasid paberimajandust ning nautisime toitu. Peale õhtusööki olid me 3 LAVikat läinud neljanda LAVika juurde grillima, kuhu olime ka meie kutsutud ning lisaks meile üks kohalik tüdruk. Maurasime natuke neljanda LAVika ägedas majas ringi, Prieur joonistas mõningaid roppuseid minu ja Triinu käele, ning oli aeg koju minna, sest hommikul vara ülesse ja teele. Hommik oli kaunis, meeletult kaunis.
Lükkasime Stefi auto käima
Head aega Stefaaaan!
Peale hommikusi hüvastijätte suundusime esmalt Yarradullasse, meie armsasse piimafarmi head aega ütlema. Oli näha, kui oodatud me sinna olime. Ajasime peremehe ja perenaisega juttu, nägime ära taani tüdrukud ning perepoeg küpsetas pannkooke. Esmalt ma ei jõudnud eriti kiiresti tuppa, ning peremees juba küsis teistelt, et Where is Queen Mary? (Kus kuninganna Maarja siis on?) Sest siin ma olen austraallaste meeleheaks vahepeal Mary, mitte Maarja, ning suutsin farmis endale omastada Queen Mary kruusi.
hommikusöök!
sain veel viimast korda vasikaid hirmutada
meie nimetatud Uku
mu farmi peremees. Aga ma olen ju Queen Mary
taanlased teevad tööd
Kõige toredam oli see, kui Chris ütles, et uskumatu, mis vahe on ülemusel ja ülemusel, et kui erinev võib olla kahe ülemuse suhtumine, ehk vihje sellele kuidas meie farmis koheldakse sind nagu pereliiget, mitte töölist.
Adelaidis jõudsime Eesti Majja, peale paari kõnet oli Helgi sebimistega ööbimispaik olemas. Kolisime sisse, ning läksime linnapeale, sõime ühes kohvikus pirukat. Adelaidi eesti majas on ka võimalik osta kodumaist õllet ja viina, oleksin hea meelega siidrit ja kommi ostnud. Paar korda nädalas tuleb kokku siia eesti kogukond, kuni paarkümmend inimest, siis kas manustatakse koos eesti õlut või täna sai näiteks seljankat.
kodu neljaks ööks
(vaadake nüüd juuksuritööd. enne)
juuksuritöö (pärast)! ning kuidas Lõuna-Aafriklane sööb vene pirukakohvikust ostetud pelmeene, endal käeümber kaks eesti värvidega käepaela koos kolme eesti tüdrukuga!
Saatsime siis Chrisi lennukile... oli kurb
Ning läksime ise tüdrukutega IKEAsse mängima
ning sõime mõnusaid rootsimaiseid lihapalle
Mu eesmärk Adelaidis oli saada Macile uus laadija. Ning just sel nädalavahetusel avati Adelaidis Maci esinduskauplus. Ning loomulikult nad müüsid mulle esimesel päeval vale arvuti laadija, see tähendas, et oli põhjust tagasi minna, kui mina nendega seletasin, siis tüdrukud mängisid.
läksin ka mängima!
Kängurud tulid linna!
Kui ma peaks valima ühe linna Austraalias, nendest, kus käinud olen, kus elada, siis ilmselt valiksin Adelaidi. See on nii tore linn, nii mõnus õhkkond, natuke Tartu moodi, jõgi ja puha, inimesed sõidavad ratastega ning linnas on tasuta bussiliinid. Palme on meeletult, paljud muuseumid on tasuta, park on pargis kinni. Tänavad on laiad ja majad on kenad. Super linn!
Kunsti vaatasime ka!
vene poodi!
migratsioonimuuseumis kolasime samuti ringi
ja nautisime linna
ja sõime tatraputru hapukoorega, mille soetasime vene poest
no ühed nuudlid läksid ka
Adelaidi botaanikaaed, kaunis koht kus lebotada ja süüa
Homme hommikul algab pikk reis läbi kõrbete Põhja-Austraaliasse!
