Mu madalseis saab vist vaikselt läbi:D

Juhuu! Igastahes, kirjutasin õppejõule. Sain siiski B tolle eksami ja kõik võimalused on siiski avatud. Olin õnnelik. Röökisin kohe rõõmust. Väikesed asjad teevad meele heaks.

Peale eilset postitust (see oli vist nii hale) helistas mulle Liinutska ja tegi ettepaneku, et ma nendega kinno läheks. Rohkem ma ei kuulanud. Karjusin jaajaajaa:D Oli jälle rõõm, et ei pea üksi kodus Aunastet vahtima. Mingiaeg tuli ka Tema bändikaaslane koos tsikiga külla. Siis tuli Liinutska kooki sööma ja veini jooma. Noh, siis vist suutsime Toomemäele ära eksida:D Igastahes, Athenasse jõudes oli veel tilk veini alles, mille, vana parm, aitas tühjendada ja mina olin pudeli veini võrra lõbusam. Ja seda oli vaja, et vaadata pede-juudi komöödiat:D

Noh, komöödia vaadatud läksid arstid koju puhkama, et hommikul uue hooga õppida ja mina läksin..rokiklubisse vist. Noh, mingi selline karvaste koht...Pileti tingisin 5-lt eurolt kahele, sest olin aus. Ütlesin turvale, et mind absoluutselt ei huvita see muusika. Tema seepeale, et ahah, tuled siis ainult Tema pärast. Nojah, üritan hea naine olla.

No igastahes, selline koht on naljakas. Mul tuli südamest õel naer peale, kui nägin täiskasvanud mehi 5 korda suurema juuksepahmakuga ringkujuliselt vehkimas. Ise mõtlesin, et kas neil ajud sassi ei lähe. Olgu mis oli, aga põnev õhtu oli igal juhul:)

Tunne on... LOLL!

Kui on päris mured, siis pole aega muresid välja mõelda ega neid tekitada. Mõtlesin praegu, et mis huvitav asi see mure üldse on...ja kui tuletan meelde oma viimast nädalat siis võin konkreetselt öelda, et mure on üks soovimatu mõte, mis painab sind igal minutil. Isegi öösel.

Eelmine nädal tegin eksami keskkonnaökonoomikas. Sain oma elu esimese E (läbi olen küll varem kukkunud mõne asja, aga E-d pole veel saanud). Läksin õppejõu jutule. Rääkisin oma mure ära (stippi ei saa ja E=kasin jne). Minu üle naerdi, aga tundub, et mõisteti. Tundus, et mina mõistan õppejõudu. Läksin neljapäeval uuele katsele. Tulemus on E! Tulemus kui selline oleks mulle vastuvõetav, kui eksamimaterjal oleks 200 lehekülge lühikonspekti+raamatud, oleks vastuvõetav, kui ongi ilge keeruline eksam ja pool kursust sai E. Aga tune on loll, sest ma olen üks (umbes) kolmest tüdrukust, kes sai E. Ma ei tea, kelle peale olla pahane, sest tean, et oskan seda materjali ikka palju paremini kui kasinalt ja tean, et teised said kõik umbes C-d. Huuuh. LOLL. Ma tean, et ma vaatan elu aeg oma bakalaureuse tunnistust ja sarjan seda E-d, seda ainet ja õppejõudu. Sest tegelikult me ei mõista üksteist.

Täna on reede. Mul on kaks valikut. Kas vaadata jälle(!) Maire Aunaste saadet ETV-st või minna oma "karvase" mehega "karvase" muusika kontserdile, kuhu peab pakitäie peavalutablette kaasa varuma. Valik on minu!

Aga rõõmu on ka.

Kuidas Sa tead, et asi mida sa ajad on õige? Sulle meeldib see? Ma olen rahul, et õpin oma keskkonnavärki. Kuni eelmise nädalani näitasid tulemused ka seda. Aga, kui mul enne eksamit tuli mõte jõulunäidend teha, siis lihtsalt ideed tulid ja tulid ja tulid ja ma ei suutnud neid kinni pidada ja eile oli esimene arutamine ja seda on nii tore teha ja ma olen nii õnnelik seda tehes ja, raisk, kas ma ajan ikka õiget asja?

Karula talgud

KÜSi traditsioonide kohaselt veetsime novembri esimese nädalavahetuse Karulas, tehes talguid. Kohal oli meid umbes 30 nägu ja kõikidele jätkus meelepärast tööd. Kuid mitte kauaks. Kooriti puud, restaureeriti liivakasti, ehitati käsipuud. Mina võtsin koos teiste tsikkidega näitust maha.

Jalutasime Ähijärve ääres.

Mängisime lolli.

Mängisime lolli veel.

Tõrvasin ühe tulevase posti.

Korrigeerisime muru piiri.

Mängisime lolli. Pildusime inimeste pihta murukamaraid.

Mängisime armunuid.

Mängisime silmade pilgutamist.

Ühesõnaga töötasime ja mängisime. Mõlema tegevusega kaasnesid naerukrambid.

Kordaläinud nädalavahetus.

Peipsiveere

Loomulikult seoses koolitööga pidime käima ja uurima Peipsiveere kanti. Väljasõit oli üsna varajane- nagu näha- puha härmas kõik.

Ma polnud kunagi varem vanausuliste pikkades ahelkülades käinud ja järgmine (esimene) jalgrattatripp saab olema just sinna kanti. Ühesõnaga käisime Tuusjaga ringi ja ainult rääkisime, et kui lahe siin on!

Roosad majad ja nikerdused..

Mina keksin mäe otsas!

Meie alale jäid suuured turbaväljad. Küsisime luba, kas võime seda harriduslikel eesmärkidel külastada. Luba anti, aga..

Riielda saime ikka.

Jaa on reede õhtu söön krõpsu, lähen paksuks ja vaatan Maire Aunaste saadet ETV-st. Nagu tavaline 21-aastane:D

Matk Pangodi äärest Peedule.

Seoses ühe grupitööga pidime külastama Pangodi äärset maa-ala. Aga kuna meil on alati palju häid ideid siis otsustasime siduda koolitöö ühe väikese matkaga.

Mitu kohta on autos? Niipalju kui seal inimesi on ehk Tuusja sõidab pagasnikus.

Palumägede matkarada ja puhkekoht.

No tagasi läheme me sinna igal juhul.

Vana karjatee. Üks pärandkultuuri objete meie uuritaval maa-alal.

Üheks grupitöö ülesandeks oli kohalike elanike küsitlemine. Juhuslikult sattusime ühe eriti ägeda tädi (no vanaema vanune) otsa, kes peale mõningast jutuajamist pakkus meile porgandipirukat ja lõpuks kutsus tuppa teed jooma. Istusime oma paar tundi ta juures. Kogu selle aja mõtlesin, et tahaks ka maa-vanaema endale.

Meie ala läbi uuritud, hakkasime jalutama Peedule, kuhu oli minna umbes 11 km. Tuusja vana matkapeer vaatas võimaliku raja välja ja hakkasime minema läbi metsade ja üle põldude. Antud pildil siis vanas jõesängis.

Traditsiooniks on juba kujunenud kohvi joomine. Vasakul puude juures oli üks talu, kust meile karjuti, et me oleks ettevaatlikud, ta kaitseb oma territooriumi. Noh..külakoerad...Ruttu asjad kokku ja minema.

Vaade oli ilus!

Sihtpunkti jõudnud, supp söödud ja väike tüdrukute tsätt.

Hommikul tuusja pannkoogid.

Plaanisime minna bussiga Tartu. Siis Triin ütles, et tal pole sularaha. Siis teised mõtlesid, et neil pole ka sularaha...Ja väike hääletamine võis alata! Saime peale umbes 15 minutiga ja otse mu kodu ette!