Üks esmaspäev, üks talvine ja üks sügisene jalutuskäik. (Ausõna ma kunagi õpin piltide korrektse paigutamise ära:D)

Sellise kaktuse sain ma täna kingiks, kui olime teinud traditsioonilise laupäeva kaklemise. Sinna juurde käisid sõnad: Näed, see on nagu sina. Okkaline. Aga nägu on peas selline, et mina ei tea midagi.

Ja. Ma ei saa selle peale solvuda, kuigi oleksin tahtnud. See on ju nii tõsi!

Ma armastan ta sugulasi ja nende sõpru! Nad on siiralt rõõmsad, kui ma paariks tunniks läbi astun. Mingid suvalised onukesed tulevad kallistama ja kättpidi tervitama, keda ma kunagi näinud ei ole ja kes ei ole kusjuures purjus. Lihtsalt selline tunne on, et omaks on võetud. Ja võetakse edaspidigi. Ja kõik on nii intelligentsed ja targad (arstid ja puha:D). Issand-issand ma ei kallista isegi enda sugulastega, rääkimta siis veel nende sõpradest.

Ma sain täna elu kõige kergema A. Eksami kusjuures. Majandusgeograafias käis tavaliselt 6 inimest, kes käisid, said eelmine kord kõik eksamiks A. Ja mina oma kahe blondinkaga olin ka käinud kogu aeg, eelmine kord jäi kogemata vahele.. Aga juhuu täna ta ütles, et ja et noh olete käinud tavaliselt, et saate ka Aaaaad. JUHUUU. Me tuline kõik klassist keksides välja:D

Eile käisin tudengiteaaaterit vaatamas. Nad on ikka päris head! ( Mis siis, et ma pointist mõhkugi aru ei saanud, et kes oli siis paha ja kes mitte, aga hea oli, ausalt).

Ja Dagöl viskasime ka Liinutskiga näppu. See Lauri on ikka võimas mees! Sellised sõnaseaded ja selline hääl..Kusjuures isegi Tema ütles, et üle pika aja väga hästi kulutatud 100 krooni!

Ma tahaks

Bamboo nuudleid

Metroo friikaid

Teise koha wrappi

Sirka kanaburksi

Pihlaka talvekooki

Selveri shokolaadisõõrikut

Kingsi jäätist

Statoili kakaod ja tsilli kabanossi

Estrella tsipse ja dipikat

Punases marinaadis kala

Verivorsti ja jõulupraadi

Kondenspiima

Pannikaid fetajuustuga

Päris nõme. Kooselu on mingilmääral ikka raske ka. Eriti kui juba kõik on nii enesestmõistetav ja teineteise sõnadele ei pöörata niipalju tähelepanu. Kurat. Ma peaks praegu teatris istuma, mitte seda bloogi kirjutama. Jaaa kell seitse ei ole kell 8. Ohhh. eks ma siis lihtsalt õpin täna ja lähen tränni ka! Ja nüüd on äge vaidlus. "Sa ütlesid, et kell 8 on". " Ei, ma ütlesin, et kell 7 algab". Ei, 8 ütlesid".

Ilm on kole, aga elu on jätkuvalt ilus.

Tegelikult on lihtsalt mõned olulised asjad juba kaelast ära ja siiamaani on kõik hästi läinud. Exceli jura sain ka kenasti tehtud ja sellega siis ühelpool. Enne dendro eksamit võin öelda, et see oli minujaoks üks kõige tobedam ja aeganõudvaim aineid vist üldse siiamaani. Vahel olin nagu andmetöötlusega abielus lausa.

Nädalavahetus oli õnnestunud. Laupäeval tähistasime Liinutska sünnat. Käisime bowlingus ja puha, mängisime mingi mowgli asja, kus kõik lähevad hästi metsikuks:D ja siis imagot ka kus sai Toomi ja Klaarikat mõnitatud. Ja Niglas on nagu härg!:D Aga muidugi. Kõik mängud võitis sünnipäevalaps ise ( Tal oli ju sünna, onju).

Kaksikud ei ole ka mind hoidma tahtnud. No ma loodan et nad varsti ei helista, et kas sa täna saad tulla. Jama on nii, ei saa üldse planevatsat teha.

Ja mu prilli üks sang murdus ära. Käin ringi nagu Eeeervald ennemuiste ühe sangaga:D

11-12 dets on Karulas talgud!

( Ja vahepeal on vist mu möginast kasu. Mögisesin mis ma mögisesin, et Ta nii laisk ja lohakas on ja et mingi ei viitsi õppida ja et see peegeldab su tulevast elu ja blääblääblää. Aga ühe suulise eksami sai nüüd B. tubli poiss. No ja ma nägin et ta õppis, mitte ei spikerdanud seal kuidagi;D Või siis tubli mögiseja:D)

Mulle endale.

2 nädalat tervislikku toitu ja palju trenni. -2, 5 kilo. Ise muidugi aru ei saa, aga kaal ju ütles!

Maarja ole tubli edasi, mitte ära tähista edusamme BIG Mac-ga, nagu täna!

Elu on niiiiiiii ilus :)

Hommikul kooli minnes ma ei teadnud, kas vastata võrseid ja käbisid või mitte. Ega eriti ei huvitanud ka mind see. Aga Tuulaga rääkides ja tema innustava kutsumisega "tule ikka, tule ikka" ma läksingi. No tegelt mul olid nad üsna selged ka. Aga põdemine oli sellegipoolest nii suur. Mu süda hüppas rinnus, kui ta neid kontrollis. Aga palju õnne, sain läbi! juhuu! Kusjuures neljapäeval on tegelikult alles meie eriala vastamise päev.

Olles õnnemullis sõitsime poodi ja ma noh, niisama vaatasin, et palju mul siis raha on arvel. Noo misasja, nõjatusin aparaadile lähemale, misasjaaa? vhaaat +12 000. MU ÕNNEPÄEV. Kool lõpuks kandis raha tagasi. Aga miks see nii keeruline oli? Selleasemel, et peale teavitamist, et saan raha tagasi kohe see üle kanda, pidin tegema avalduse, see saadeti rahandusosakonda. No mõtlesin, et küll nad siis kannavad. Sest ega me nõme mutt ju inffi välja ei anna. Siis läksin jälle ta juurde, küsisin, mis värk on. Ta ütles, et kirjuta sellele tädile.( Kohe ei võinud seda öelda väää??) Noh siis kirjutasin talle paar korda ja ei mingit vastust, otsisin siis numbri juba välja ja... Aga selle ajapääle oli juba pangakonto suurenenud. Abiks ikka:D

Ohh, tegin lõpuks Talle sünnakingi ka ära. Suur summa enese tätoveerimiseks (kinkekaardi ei viitsind ostma minna). Nüüd mõtlen, et kas minna LONDONIsse või mitte. Ja kas mul Helenaga ajad klapiksid, kas ta sai eriala edasi lükata, kas, kas, kas. Sest Triin, ma arvan, et ma ei saa üksinda tagasitulemisega hakkama äkki:D Või ma ei tea. Peame rääkima!!! Aga ma ju niiiii tahaks!!!!! Niii-nii, kasvõi ainult London!

Ohh seda elukest!

Palju õnne veelkord Rosinasilmake! Ja tegelikult sa ei saanud ei 20 ega 21. Vaid lihtsalt 1. Järgmine aasta saad juba kahe aastaseks :)

Nädalavehtus oli

Reedel käisime megazonei-s mängimas. See oli nii tore ( mis siis, et ma jäin eelviimaseks). Aga sellegipoolest soovitan. Joosta seal udsuses pimeduses ja näha igal pool tulukesi ja siis tulistada neid. Ja kui ise pihta saad siis vest seljas väriseb!

Peale mõnusat mängu sõitsime otse KOOLI (reede õhtul!) ja vaatasime kõik võrsed ja käbid üle. Ning seejärel tulin koju. Mõtlesime, et võiks Põlva minna, aga lõuks oli ikkagi liiga hilja ja jäime koju.

Laupäeva hommikul käisin trennis ja peale seda isskari juurde. Ennem käisime prismast läbi ja ostsin talle isadepäevaks ühe ägeda lambi. Selline koonusjas, tuled sees, veidt jõululik! Peale seda võtsime tal mingi töökaaslase peale ja läksime bowlingut mängima( ennem tegime ühe piljardi ka. Kusjuures ma lõin valel ajal musta sisse ja kaotasime). Ja bowlin oli nii lahe. Mis siis et ma viimaseks jäin:D Aga jah, isskariga poleg nagu midagi sellist enne koos ette võtnud. Ja muidugi oli tal pärast vaja minna Räpina kuhugile edasi minna..Mina aga õppisin kella 1-ni öösel.

Me saame 1, 5 kuu pärast 4 kassipoega kasvatada ja maha ärida! Ma juba nii ootan neid kraakasid!

Kui mõelda, et homme on juba reede, siis ma mõtlen...Misasjaa. Aeg pole kunagi kiiremini kadunud. Aga sisimas ma tean, et mulle meeldib selline kiire elu. Poole parem eelmise sügise molutamisest. Kuigi ma kipun seda ära unustama ja vingu-vingu tegema.

Täna on/oli mul võõrustada Tema endiseid klassikaaslasi. Olin nagu perenaine ennemuiste ja küpsetasin suure ahjukana, keetsin riisi ja tegin küüslaugukastmega salatit. Tegelt mind täiega huvitab, mida Ta sõberid ja tuttavad nagu minust arvavad ja mõtlevad. Lihtsalt sellepärast, et neil on mind võrrelda eksnaisukesega. Ja mul endal käiks raudselt peast läbi(kui ma ise sellises olukorras oleksin) et kurat, too eelmine oli ikka poole parem ja toredam ja mida kõike veel, eriti kui to mu sõbranne veel oleks. Aga kahjuks ma ei saa seda kunagi teada, mida sitta või lillekesi nad must mõtlevad või räägivad. Sest head sõbrad ju aktspteerivad, kelle sa oled enda kõrvale valinud ( ma ei saa aru kui ma oleks ta sõber siis ma oleks ammu öelnud et mis sa selle hullukesega ikka koos passid sa saad palju parema). No teget ta teab seda.. Ma tunnistan seda, et mul on ikka sitaks vedanud ja ma olen väga kindel, et kui ma ikkagi jagan enda elu kellegagi, siis on see igal juhul ainult tema, sest esiteks keegi teine ei suudaks mind välja kannatada:D

Iga päevaga õpin järjest rohkem kaksikuid tundma. Täna näiteks sain aru, et kui mulle öeldakse ei taha, siis tuleb teha kurjemat häält ja lihtsalt riided ära vahetada, mitte okei, ole siis nii nagu tahad. Muidugi hea tervitus oli ka:D Kui läksin uksest sisse siis poiss hakkas nutma, solvus, et emme ei tulnud:D

Ja bljääät. Üritan siin korraldada vaikset jõulupidu koos teiste aktivistidega. Orksis on komuunis teema, kõik kirjutavad et jaa tore, ma tuleks küll. Ja siis mulle räägitakse: ma ikka nii ei tahaks, ma ikka nii ei tahaks, ma ei tahaks stiilikat, ma tahaks stiilikat, ma ei tahaks et AR-i võtame kampa... Mulle tundub, et inimestes pole üldse paindlikkust. a la kui nemad ka tulevad siis mina ei tule jne. Aga kurat julge oma arvamus teistele ka öelda mitte ainult mulle.

Kookonis varesekesed!

Eile käisime Lokikesega peale 6 koolis okkaspuude võrseid õppimas. Kui ma õigesti ikka õppisin, siis kõik jäid hästi meelde ja Lokikese tehtud testi sain läbi. Aga need pididki kõige kergemad olema. Vähemalt räägitakse.

Öösel kella ühe ajal sõidutasin poisse mööda tartut ringi, ja ka Mäkki. Pekki mul tuli endal ka suuur-suur isu koguaeg BigMäääk jookseb silmeest läbi. Kas ma olen tugev? no ma üritan.

Praegu on kell 1 ja ma ärkasin. No muidugi jõudsin vahepeal kools käia ja puha, aga nii uni on. ja kõik maa on valge. Ja niiiiii uimane olen, ja nii nõmedaid unenägusid nägin. A la põgenesin kellegi eest, kes meid ( ma ei tea kes teine oli) püstoliga taga ajas ja tulitsas.

Andmetöötluses oli mul terve töö sellepärast vale, et > olin kirjutanud <. Lahee:D Ma kohe oskan:D

Täiesti lõpp. Ma ei saa üldse aru tegelikult, miks mind need kunstiinimesed ja mingid teatrivärgid nii väga tõmbavad. Ühesõnaga, läksin siis reedel näiteka, ja trenni tuleb andma mingi Pets. No teate ju isegi millised need üliandekad mehed välja näevad- täis hipid. No algul tegime mingeid imelikke asju ja esimesed pool tundi ma mõtlesin, et pljäät, nagu mul vähe asju teha oleks, kui siin 10 minutit ennast piinata ja ühes teatud asendis liikumatult seista, pigem oleks võinud juba tööle minna. Nii siis õppisime haukuma. Ja ku teised räigelt möirata üritasid siis mina tegin hästi tasakei: auh, auh, auh. ja naersin lihtsalt niiii kõvasti, et hea et püksi ei tulnud. Nii siis pidime suu kinni lugema mingit luulet (see oli nii igav, sest ma enne iga etendust tegin seda tavaliselt). Ja siis vaadates ringi kuidas kõik täiega üritavad ja nii, siis ma lugesin: käige peppu, ma ei viitsi siin olla, kuhu ma sattunud olen:D ja oli jälle täiega naljakas. Aga hiljem, hakkasime mingeid etüüde tegema ( jess) siis läk juba põnevaks ja lõpus oli juba täitsa tore ja sain kiita ka, et ma tooli uppi lükasin, see olevat efektne olnud:D Tegelt to Pets oli nii andekas, et appi-appi, täiega positiivsena läksin sealt lõpus ära. Aga olin nii väsinud et ei viitsinud Talle head meelt teha ja ei läinud kuhugile istuma.

Mõnus laupäev- 6 tundi kaksikuid.

Mõnus pühapäev-mets ja puud

Nii tore on käia MAAÜLIKOOLIS. Siin kohtab igasuguseid loomi ja linde.

Eile kõndis üks pruun koer vastu. Ja täna, peale kohvitamist raamatukogus liikudes klassi, lendas pääsuke vastu. Lihtsalt niisama. Ja hetke pärast kuulsime teist kiljatust. :D

Heeooouu.

Nüüd läheb alles andmiseks. Miljon asja langevad ikka kokku ja loomulikult just kõige kiiremal nädalal pean paar õhtut tööl olema. No raha on muidugi hea, aga millal ma siis võrseid õpin. Väga lahe iga päev saab koolis käia peale kella 6, et neid õppida, aga mul on ju tränn kaa ( täna oli bodypump) ja näitekas. Muide, süüa, aknalaual istuda ja seksida klassis võrsete õppimise ajal ei tohi! Miks noh.

Ja ma lihtsalt ei tee see nädal mitte midagi (ei pane tina noh) sest muidu aeg läheb mingi mõttetu asja peale ja ma ei saa õppida. Tegeikult mul on endal ka juba naljakas, aga tegelt see on dr Liinutska diagnoos et mul on positiivne stress. Sest, ma lihtsalt põen ja tegelt ma hullult kardan, et kas ma ikka vean läbi ja nii. Sisimas ma ju tean, et nagunii läheb hästi, et mul alati läheb ju, aga lihtsalt mingi eelne põdemine on meeletu, aga arvatavasti selle põdemise pärast ma tahangi just veel ja veel ja veel tegutseda ja rohkem jõuda.

VÄHEM PÕDEMIST, ROHKEM TEGUTSEMIST !

Tänane päev oli tore ma ütleks. Kuigi vahepeal olen ennast õnnetuna tundnud. Ma arvan, et asi on selles, et miljon asja taob jalaga, et tee mind ära, õpi mind, ei õpi hoopis mind. Aga sellist aega kus saaks ise endale probleeme välja mõelda, ei olegi. Lihtsalt. Kogu aeg on mõttes mingid okaspuud ja excel ja muu säärane jama. Ma ei oska ennast välja lülitada. Samas ma arvan, et nv peaks tegema ühe päeva, kus terve päev isegi mõttelõnga ei raiska koolile. Ometigi..mulle meeldib koolis käia, ma usun, et rohkem kui tööl. Täna just Ai Ja rääkis, et talle meeldis ka koolis rohkem käia, et kergem oli. Aga et ta teab kuidas magistri üliõpilased räägivad praxi kaitsmisel, et oh, et kui ma tööl olin siis kohe oli motivatsiooni, et kooliajal noh, eriti ei viitsinud midagi teha. Ohh, andke mulle sellinne töö, kus ma tunneks ennast paremini kui õppides. Kas sellist üldse on? Või varastan Triin su tulevase mehe ära ja elu lõpuni õpin kuidas kuningakojast õigesti lehvitada.

Trenni tegin ka. Kickboxi ja start-pilates. Oi issand ma ei jõudnud üldse poksida. Kuidagi mökumöku oli. No lihtsalt see annab tunda, et ma ei ole üldse treenitud. Endal on ka hale. Nagu teed viimase pingutuse ja siis kätekõverdued ja siis püsti ja hopphopp. Aga pilates oli nii mõnus, see pigem nagu andis kogu kickboxis kulutatud energia tagasi, et pärast ei olnudki enam väsinud.

Võistkond Navigatsioonihäire suur osa liikmeid käis mu juures praegu. nänn sai jagatud, kuupäevad millal megazone ja shakespeareiiei lähme said ka paika pandud. Ja Helena tõi piparkooke ja mingit glögi moodi asja. Tal juba jõulud. JA MIS PEAMINE. Ta ostis need saapad ära mis mulle nii meeldisid, kuid säär oli nii suuuur. bljäät. Need olid nii ilusad MeeriPopinssid! Ohh. ja ma juba kujutasin ette kuidas ma katuselt koos vihmajavarjuga kaksikute juurde lendan.

Teist päeva üritan toituda tervislikult ja juba patustsin. No aga mis ma teha saan, kui need Liibanonist toodud kommid niiiii magusad ja maitsvad on.õõh. Aga ma loodan et kangiga vehkimine kulutab need rõõmsalt ära! Mitte kangile-kangile, junn on suur junn on pruun-kangiga vaid selle rauast kolakaga.

Ja GIS-i praktikumid said läbi juhuuu. Ma ei olnudki viimane kes sellega ühele poole sai, enamus klassist jäid peale mind sinna maha. Nüüd vaja veel vaid mingi referaat teha.

ZUMBA ON ÄGEE!!!!!

(eriti kui seda annab eriti khuul vene päritolu liiiihaaastees vene noormees, kelle pepu väriseb paremini kui kõikide eesti naiste pepud kokku!)

Mõtlesime Birxiga, et mida Põlvas teha. Mõnus oleks kusagile istuma minna. Siis jõudsime järeldusele, et põlvas pole ühtki normaalset kohta ( mingi vana vaksal vist enamvähem on tegelikult) noo aga siis sõitsime Võrru. Kärustasime me ühtpidi ja teistpidi kogu linna läbi ja mingisugust tsilli kohta ikka leidnud. Helistasime siis Evvule, et kuhu minna ja mida teha. no aga meie blondist emme kutsus meid enda juurde külla. Issandjumal kui nunnu tita tal on. tegelikult ma olin ise üsna shokis. Eelmine aasta samal ajal umbes käisime veel Määdis peol. Ja no ta üldse ei tundu selline, kes peale enda võiks veel kellegi eest vastutada, ent siiski ta on Ema, suure tähega. On küll blond edasi, aga nagu noh, ma ei oska kirjeldada. Ema noh. Järelikult on muutus toimunud.

Noo.. siis ega ma Põlvas rohkem midagi tarka ei teinudki, lihtsalt mõnulesin, rääkisin emme ja issiga, kiusasin kassi ja nii hea oli, et tahaks järgmine nv ka kohe minna!

Eile käisin ladysfitis:D Irve noh. Mingi 50 a tädike andis trenni, selline nagu kooli keka õps noh. Vääga naljakas oli. Täna lähen zumbasse ja hommikul olin tubli ja sõin putru. tegelikult olen siiamaani tubli olnud!