Fidži ja Jõulusaar

Et Uus-Meremaalt võimalikult soodsalt Havaile saada, tuleb teha paaril teisel Vaikse ookeani saarel ümberistumine või peatus. Meie esimene peatus oli Fidži- koht millest kunagi pikemalt mõelnud ei olnud, küll aga olin kuulnud, et inimesed seal puhkamas käivad. Fiji lennujaama jõudes tervitas meid bänd väga meloodilise ja kena muusikaga.

Fiji koosneb paljudest erinevatest saartest ning asub Uus-Meremaast umbes 4 lennutunni kaugusel. Kuna Fijil oli meil umbes 10 tundi vaba aega, siis otsustasime Nadi linnapeale minna. Fijil on inimesed harjumatult tumedad, aga väga sõbralikud. Iga inimene, kellelt midagi küsisime võttis aega meiega tegelemiseks ja seletas, mida kuulda soovisime. Kohalikud elavad Fiji time põhimõttel, mis kirjeldab siis mõnusat kulgemist läbi elu, mitte kiirustamist ja jooksmist, nagu eestimaa pinnal kohtab. Linnapeal käisime poodides, kus 60 taalane kleit taheti mulle 20 taalaga müüa, ning otsisime mõnusat kohvikut, kus saaks hetke puhata. Juba võttiski meil üks naine sabast kinni ja juhatas raudselt kellegi oma sugulase kohvikusse, aga me olime rahul. Ostsime kõige Fijipärasema toidu, mis meenutas kartulit. Õigemini, mis oli väga kartuliga sarnane, ainult soonelisem (ananassi sarnane lõhestumine :D).

Naine, kelle kohvikus einestasime, rääkis, et Fiji on maailma parim koht. Minu jaoks oli nagu ikka... arenemisjärgus lõunamaa- natuke must ja harjumatu. Ja paljudele turistidele pidavat saar meeldima, aga usun, et nad ei ole pealinna vahele jalutama jõdnudki, sest kui väikelennukiga sind otse kuurortsaarele viiakse ja ainsad inimesed keda sa näed, on turistid, siis tõepoolest võib saarest natuke teistsugune mulje jääda. Meie aga saime kohalikku kogemust. Ostsime üliodava korraliku liinibussi pileti ja sõitsime lahtise bussiga lennujaama tagasi.

Järgnev peatus oli meil Christmas Islandil, ehk siis jõulusaarel. Selleks ajaks olin lennukis juba niivõrd haigeks jäänud, et olin päris tige, kui meid lennukist välja aeti, umbes pooleks tunnikeseks. Hääl oli mul ära, kurk valutas meeletult ning pea magamatusest paks. Saarest mäletan nii palju, et lennukist vaadates tundus see maru lapik, ühegi kõrgema kohata. Mõtlesin, et kuidas see küll ookeanitormidele vastu peab. Lennujaam oli prosta, kaks hoonet terve lennujaama peale, mõlemad väiksemad kui keskmine elutuba.