Saturday, June 29, 2013

Townsville-st Cairnsi, korallrahul snorgeldamas ning lennuga Brisbainei


Põhja-Queensland on minu arvates vähemalt üks Austraalia toredamaid kohti. See on lopsakas ja troopiline, nagu oleks sattunud jällegi uude riiki. Linnad vohavad, suur korallrahu kohtub vihmametsaga, õhk on niiske ja troopiline!

enmasti oli kämpingutes bassein

Põhja-Queensland, mõnus troopiline, vihmane, aga soe

Jalutasime ringi Murray Falls-is, päris vihmamets! Nii mõnus!

ja päris elukad

Triin käis sidruniraksus, kui eksootiline!


Tully kummikut käisime ka vaatamas, tegemist on siis 7,9 m kõrguse kummikuga, sest ühel aastal sadas täpselt nii palju vihma maha.






Banaaniistandused teede ääres 


Mission Beach



Queensland ongi seepärast tore, et paradiisirannad vahelduvad toreda troopilise vihmametsa ja koskedega, ehk jälle dzunglisse!


Josephine Falls


Ning õhtuks jõudsimegi Cairnsi! Ja järgmisel hommikul ootas meid ees tõsine snorgeldamine. Vedasime endid sadamasse, katamaraanil nimeks Big Cat, jõime hommikukohvi ja tunnikesega jõudsime kaunile paradiisisaarele Green Island. Rentisime Triinuga snorgeldamisvarustuse ja ainus mõte mis peas vasardas I have no idea what I am doing ehk siis polnud õrna aimugi mida lestade ja prillidega peale hakata. Okei, tegelt oli küll, sest telekast oli ennem näidatud, kuidas maski ette panna ja lestasid jalga ajada, ning et nendega võib ainult tagurpidi kõndida. 

Varustuse proovimine. Sülita oma maski sisse, aja seda näpuga laiali ja loputa ookeaniveega! Siis topi toru suhu!

ja ürita lesta jalga saada

ja ürita veel

Kui varustus oli peas/jalas, võis snorgeldamine alata. Vahtisime Triinuga üksteisele lolli näoga otsa...sest see tundus nii ebareaalne. Põlvitasin maas, panin näo vee sisse ja üritasin suu kaudu hingata. Esimesed 10 katsetust süda tagus meeletult- no on ju veits ebaloomulik, et pead nägu vee sees hingama, eksole. Siis sain juba hakkama selle liiva vahtimisega. Hoopis teine teema on liikudes vee all hingata! No seda ka ikka katsetasime 10 korda, ennem kui saime ujuda pikemaid distantse kui 3 meetrit. Olime ennast selle snorgelamisasjaga kurssi viinud, kui juba hakkas meeldima ning kui nägime esimesi kalu, oli päev kordaläinu. Siis me nõnda sulistasime seal, üha sügavamal ja sügavamal, keha all meeletud korallid ja kalad, ning üks potisinine meritäht! Nägin ka zebra-mustriga kalu, sinise sabaga, halle kalu, meeletult suuri karpe. Mingihetk mõtlesime, et peaks minema kella vaatama, sest olime reserveerinud koha ühes paadis, kus sa istud justkui läbipaistvas allveelaevas, et näha veel rohkem seda veeelustikku! Ja olime umbes 3 tundi snorgeldanud ja täielikult ajataju kaotanud, sest nii tore oli! Õnneks jõudsime veel paadile ka (seekord).


Sellised vaated avanesid siis klaasist külgedega paadist.





Ning mõtlesime, et ahh, meil on veel 15 minutit katamaraani väljumiseks aega, jalutasime saarel ringi, ning tagasi kai alguses olles ütles Triin rahuliku häälga, et meie laev sõidab minema. Ma jooksin elu eest laeva poole, ei tea mis mõtlesin, et hüppan paati, või et paat peab kinni... Aga jõudsin kohale, meeskond ütles, et jah, oli sinu paat, 100 pilukat vahivad paadist ja itsitavad omatte... Siis meeskond ütles, et pole hullu 15 minuti pärast läheb meie katamaraan, saate sellega (see oli palju hubasem) Ning jõudsime lõpuks mandrile ennem, kui meie suur katamaraan, millest algselt maha jäime.


Järgmine hommik oli raske. Kuna Brisbaineist läks meie lennuk Uus-Meremaale, siis Brisbainei läksime Cairnsist lennukiga. Oli vaja Borkast välja kolida ning jälle oma asju kaasas vedama hakata. Viskasin ära hunniku riideid, sest lihtsalt pagasis ei olnud ruumi. Nii me seal kaalusime, mida võtta ja mida jätta...

Tegime veel mõned jalutuskäigud linnapeal




Ja tsillisime Helgi uues kodus. Õhtul viis Helgi meid lennujaama, jätsime hüvasti, sest Helgi jääb veel mõneks ajaks Austraaliasse

Ning väike Cairnsi lennujaam pani ööseks uksed lukku, ehk pidime õues kunstmuru lapikesel öö mööda saatma. 

BRISBAINE (Austraalia idakallas)

Lennukiga läksime Brisbainei, kus elab Triinu üks tuttav- Aveli. Aveli tuli meile lennujaama koos Kristjaniga (eesti poiss) vastu, oli alles luksus! Passisime natuke Kristjani juures, käisime poes, tein pilti poistega :)


Jalutasime Brisbaineis, ahistasime raamatukogu limiidita(!!!) internetti, tunne oleks nagu eestimaal!


Peesitasime jõe kaldal, nautisime 7/11-ni 1 taalast kohvi, mmm

No Briss on äge linn!






Ja mõlemal õhtul käisime oma hosteli all olevas pubis istumas. Hostelis oli mu toas ka koduloom- üks hiirepoiss!


CHEERS AUSTRAALIA, ehk viimane õhtu siinpool. Tunded olid mitte kõige kirjumad, sest ümber-maailma reis oli alles lapsekingades!

No comments:

Post a Comment