Kakadu rahvuspargist Townsville'ni

Darwinist suundusime Kakadu rahvusparki. Käisime väikestel matkadel, kust avanesid kaunid vaated, krokodilli ei näinud, kuid päeva vürtsitas üks kole madu. 

Vaatasime igivana abode kunsti, mis otse kaljule maalitud (alloleval pildil valged ja punased kängurud) kui järsku ma nägin, et üks eriti kole madu roomab seal samas... Ja ütlesin siis teistele ka.

 Heldur tegi kohe pilti sellest nilbest elajast

Järgmine päev oli jällegi autos istumise päev, ning vaadata oli palju, palju lehmi keset teed ja kõnnumaad. 

Ühes puhkepaigas käisime vetsus, Triin küsis kohvivett ja juba me rääkisime, et eeh, pole jah selle 5000 km jooksul enda õlivarusid kontollinud... lahke onu kiskus kapoti lahti, ütles, et meil pole õli absoluutselt, sebis meile õli, me jõime kohvi ja edasine sõit võis jätkuda

Kiirtee oli väga huvitav enamus ajast, oma 400 km vähemalt, oli tee ühe auto laiune, ehk kui keegi vastu tuli, siis pidi sõna otseses mõttes sõitma teelt välja.

Ning lehmadki ei puudunud kiirteelt

Õhtuvalgus, ilmselt, ning magamistoa sättimine

Järgneval päeval nägime elu kui McLeodi tütardes, natuke enne Queenslandi piiri ütles Helgi Triinule, et võta veits hoogu maha, mulle tundub, et kari on teel- kiirteel, kus kiirusepiirang oli 130 km/h. Lähemale jõudes nägime, et kaabudega ratsanikud ajasid karja üle kiirtee, nii oligi. Pildistasime ja filmisime mõnuga.

Ning kõik liiklus seisis.

Jõudsime Queenslandi

tegime rõõmutantsu

Jõudsime Mt. Isasse, järjekordne kaevanduslinn, seekord justkui tsivilisatsioon, käisime kohvikus ja jalutasime ringi

Kohvi ja kooki!

Terve austraalia põhjapoone põles, ilmselt oli tegemist korraliste põletamistega, aga vahepeal oli ikka teeääres suur leek. Tihtipeale lihtsalt oli teeäär tossu täis.

Hommik viis meid jälle väikestesse linnakestesse keset tühermaad. KUna siin on turismindus ikka väga au sees, siis iga infopunkt on väga omanäeoline. Näiteks esimese linnakese Cloncurry ümber oli vanade masinate näitus. 

Julias Creeki suletud infokeskus, väga palju auhindu võitnud ja läbimõeldud, milline lust!

Austraalial on mingi suurte asjade hullustus. Igal väikesel kohakesel peab olema mingi great asi. Seekord oli siis suur, mingi asi...

Lõunasöök

Ning Mount Walkeri otsa päikeseloojangut vaatama!

Uus päev, Charters Towers- viimane sisemaa linnake, mis oli väga võluv, sest säilinud peaaegu et samana, mis ta oli aastakümneid tagasi. Räägiti, et ühe filmivõtte jaoks ei tehtud muud, kui eemaldati linnakesest autot ja maa kaeti liivaga, ning linnake oligi piisavalt audentne, et filmida vana-aegset filmi. Siin kangiall jõime kohvi!

Külastasime ühte vanaaegset hotelli, mis võlus meid kõiki

ja kõik majad, nagu otsekui filmist

Saime kolm kohvi kahe asemel, Maarja ja Triin on rahul :)

Järgmiseks jõudsime Townsvillei, millesse armusime jäägitult, vähemalt mina. Ei tea, kas asi oli selles, et jõudsime jälle rannikule, või selles, et kliima oli jällegi vastuvõetav, või lihtsalt selles, et tegemist on ühe kauni linnaga, otsustage ise.

Jätkub...