Tõbrastest, ilusast kuurortlinnast ja sünnipäevast

Sünnipäev. Mõnus mereäärne suvila. Mõnusad inimesed. Kaunis sügisilm.

Lahedad mängud mõeldud, inimesed ühendatud.

Palju alkoholi. Liiga palju tasuta alkoholi sünnipäevalapse kulul. Rääkimata kõikidest kartulitest, lihadest, värskest salatist ja kartulisalatist, kringlitest, tsipsidest, soolapähklitest...Tõotab tulla mõnus istumine, mis ?

21. eluaasta. Puberteet on läbi ja mõistus on koju jõudnud. Oled üliõpilane, austad oma sõpru, Sa väärtustad head seltskonda ja naudid veini ja rummi. Austad oma vanemaid, samuti toitu, suudad hoida korda, isegi siis, kui jalg ei käi sirgelt. Sa kindlasti mitte ei sõida pärast nauditud veini autoga, nõnda, et pagasnikus on inimesed. Kindlasti mitte Sa ei äesta, ei rooja peopaika. Või siiski ?

.

Kindlasti mitte Sa ei retsi sünnipäevalapse naise ja sõprade poolt hoole ja armastusega valmistatud salatit. Või siiski ?

Alkohol ei ole tegelikult süüdi. Pigem enesekriitilisuse puudumine. Või see, et MINA ISE ei võtnud endale politseiniku rolli. Keda siis veel süüdistada, kui mitte ennast ?

Ma usun, et enamuste mäletamist mööda toimus ikka sitaks lahe sünnipäev. Ega üleni tembeldatuks saada ei ole ju iga päev võimalik ja seejuures tahtmatult lasnamäe narkarit imiteerides. Ja pesumasina käele joonistamine on ka geniaalne.

Einoh, oli kuidas oli, aga mälestus missugune. Isegi sellinne, et pühapäeval juba loodetavasti traditsiooniliseks saama hakkaval metsatiirul arutades jõudsime järeldusele, et kõige ägedam oleks, kui saaks selle "sünnipäevaniidikese" ajust lihtsalt välja tõmmata ja mitte selle viimast osa mäletada.

Nüüd juba uued mured. Ma ei taha igasugust ennasttäis mutti endale lõputöö juhendajaks. Ja see AINUS, kellele ma niii lootsin, lõpetas just sellel aastal mu ülikoolis töötamise ja ei võta enam endale juhendatavaid. No mida hekki ? Siin tuleb jälle see asi mulle meelde, et miski ei tule mulle kergelt, ega see lõputöö juhendajagagi siis teistmoodi ole.

Täna tegi Tuusja KÜSi ruumides pannkoogijahust, suhkrust ja kakaost nii maitsvaid muffineid. Ja KÜSil oli üldkoosolek kaa jaa juba uus mure. Peale koosolekut läksin zumbatama ja mida kuradit mingi fotokaameraga äbarik tuias saalis ringi. Ning kuna ma keksin ikka ees ja küljel, siis arvatavasti võite mind tulevikus kusagil higisena ja tigedana näha.