14. september. Esimene(!) õppejõudude poolt korraldatud väljasõit. Juhin tähelepanu, et ma õpin loodusaineid. No kui akadeemiline saab olla loodus ? Okei. Päeva koostisosad: mõnus seltskond, tohutu suur tuul, lõuna-eesti kuplid ja järvekesed, briti-inglise keel, 2HB harilik, joonistusplokk = sketchbook!!
Ühesõnaga sõitsime mööda teid, kepslesime künkale, istusime maha ja joonistasime maastikku nii, et aju asemel pliiats...või oli vastupidi. Siis läksime bussi, millel vahepeal olid pidurid peal(!) ja mis tegi eluohtlikke möödasõite, ning liikusime järgmise künkani. Päeva lõpetasin zumbaga. Ja KÜSi tutvumisõhtuks värke ettevalmistama ei jõuagi.
Mul on kodus üks mees, kes iseloomustas oma tänast päeva, minevikku ning tulevast nädalat nii:
Tema on tulbli. Tema tegi riiuli ja teise riiuli ja kolmanda riiuli ja tema ostis eile kitarrivõimu.. Täna proovis (võimu). Pühapäeval läheb A-ga proovima. Pesi pesud puhtaks. Voodipesud pesi ka ära. Reedel peab ta sünipäeva. Kolmapäeval on päris sünnipäev. Õige päev. Kutsun külla. Alkohol kaasa ise. Täna mängis kiisudega. Kitarri ka. Trummi ka. Klahve ei mänginud. Küll aga pesi nõud ära. Nüüd joob teed. Kummeliga. Kummeliteed. Ja paneb listi kokku ja joonistas sarvedega Mammu. Homme läheb võib-olla kooli. Täna oli kole ilm. Nüüd olen väsind. Punkt. Tsau.
Kusjuures, ise Ta soovis, et ma kõik üles kirjutaks. Ning vahel küsis, et kas ma ikka kirjutan vä?
nunnu!
ReplyDelete