California

Kuna meie tuttav Austraalia päevilt elab Californias, siis üks kindel plaan oli temaga siin kokku saada. Esmalt sõitsime San Josesse, kus ööbisime motellis(!) meil oli kaks ülisuurt voodit ja telekas! Olime õnnelikud. Kuna San Francisco ja Havai on ülejäänud USA-st suhteliselt erinevad, siis tundsime, et lõpuks olime jõudnud Ameerikasse. Laiad teed, ülisuured autod, tsill ellusuhtumine ja kõik muu filmidest nähtu. 

kodu üheks ööks

Kuna viimased päevad olime ainult pannkooke ja burkse söönud, siis läksime tagasi linna restorani supijahile. Õnnestus! Üle pika aja maitseelamus!

Ja järgmisel hommikul jätkasime taani saiakestega

San Jose oli ilus, aga täielik Silicon Valley ehk elektroonika ja muu säärase tööstusrajoon. Üsna palju kohtas pintsak-lipslasi ja palju oli kontorihooneid. 

Lippasime bussile (kui kaks väikest tüdrukut saavad suurte kottidega lipata), kuulasime mussi ja maastik hakkas üha rohkem California päraseks muutuma!

Jõudsime Sant Luis Obeiosse, kust meid pidi bussijaamast peale korjama Marcelino. Me ei olnud väga kindlad, kas ta sai meie sõnumi kätte, et millal me buss saabub. Aga vastu ta meile tuli koos oma suuuuuure autoga. Kohe tegi meile tuuri, sõidutas ringi mööda kuurorte ja erinevaid linnasid, ning sõitsime isegi autoga mööda randa, sest siin asub California ainuke rand, kus võib autoga ringi sõita ja lõket teha. 

Me arvasime kogu aeg, et Austraalias olid suured autod. Marcelino ütles seepeale, et siin pole autod nagu austraalia väikesed ute'd ehk kaubikud... No oli naljakas

Õhtusöögiks oli Marcelino isa tehtud ülihea pasta, kodutehtud toit, laudlina laual ja toredad inimesed ümberringi.

Ja koduloomad! Selles peres on vist 3 koera, leidsin endale kohe selle kõige pisema, kes alles veel kutsikas ja muidu nunnu.

Pärast läksime Marcelino majja, tegime maja ees lõket, ajasime juttu ja mängisime ta suure koeraga. 

Kodu paariks ööks.

Järgmisel hommikul läksime Marcelinoga koos tööle. Ta tööks on veini valmistamine ja kõik muu selle juurde käiv.

Siis kui mehed tegid tööd...

mängis Triin Marce töökaaslase koeraga ja luges raamatut

Mina olin kontoris ja kirjutasin blogi.

Kuna Marcelinole see veinivärk väga meeltmööda on, siis kasvavad ta maja ees ka viinapuud.

Peale tööd läksime koeraga vanasse jõesängi jalutama. Hobo (koer) ajas vaikselt jäneseid taga.

aga ühtegi kätte ei saanud.

Californias pole ainult rand, vaid isegi põllumajandust natuke, koos illegaalse Mehhiko tööjõuga loomulikult.

Nagu ikka, koerad sõidavad kastis.

Õhtusöögis olid tostada'd. No kuna sel perel on mehhiko juured, siis vahepeal süüakse mehhiko toitu. Meie Triinuga ei saanud üldse aru, et kuidas asi käib. Aga tegin igast sammust pilti ja pärast proovisime järele.

Võtad ülisuure... krõpsu. Paned sooja oalöga peale (ubadel oli mingi omamoodi nimi ka)

siis lisad veel kapsast, tomatit, juust ja hapukoort.

Ja sööd hästi ruttu kõik ära (sest ülimaitsev on) ja lähed võtad juurde!

Siis tuleb Marcelino isa ja kingib meile mõlemale Bob Marley stiilis päikeseprillid. Ja siis tuleb Marce onu ja hakkab shokolaadikooki ehk brownie'sid küpsetama. Ja siis peab hommikusöögiks kohvi kõrvale shokolaadikooki sööma!

Marce isaga

Järgmisel hommikul viis Marce meid linnapääle, ise läks tööle. 

Leidsin endale maja või laohoone.

Ja käisime shoppamas.

Hiljem oli linnapeal laat, kust sai kõike head-paremat osta.

Neid mehi ei saanud osta. Need olid ainult vaatamiseks.

Ning siis... trummipõrin... esimest korda elus autokinno! Marce oli varunud tekke-patju ja asju. Ostsime suure popcornihunniku ja kommi, viskasime autokasti soojade tekkide vahele poolpikali ja koletiste vaatamine võis alata. 

Ja heli tuli autoraadiost.