Küpsetada on tore, kui sul on puhas köök ja nugadepärast konkureerimist ei ole. Meie "peres" küpsetavad enamasti Helgi ja Triin. Mina olen ikka veel taastumise režiimil Sydney kohviku köögist- kokkan ikka veel nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja. Ja pannkoogid ei ole mul kunagi hästi välja tulnud. Sõõrikuid ma ei ole isegi üritanud rasvas leotada.
Ühesõnaga, tüdrukutel tulevad alalõpmata head ideed midagi toredat
küpsetada, aga oma hosteli köögist hoiaks parema meelega eemale. Aga meil on
mõnus alternatiiv- sõidame LAVikate juurde! Nõnda veetsime ka ühe toreda
pühapäevase pannukahommiku.
leidsin poiste kulmkapist tuunikala ja tegin pannukataidise
Ja järgmisel vihmasel ning sombusel pühapäeval sõitsime LAVikate
juurde pontšikuid küpsetama. Okei-okei. Maarja istus diivanil, ei jõudnud
suudki avada, kui juba küsiti, et kas veini joome. No loomulikult! Ja nõnda ma
istusin diivanil ja jõin veini ja vestlesin, kui perenaised küpsetasid
pontsikuid ja pärmitaignast tehtud juusturulle!
Ja Chris ikka utles mulle, et moment for your lips forever on your hips. Ma naersin ja votsin jargmise sooriku. Ja soiman teda siiamaani omasooiharaks, et ta selliseid asju teab.
No comments:
Post a Comment