Aasta 2012 viimasel hommikul pidin ärkama kell 5, et olla kella 7ks tööl. Köögis olin enamasti üksinda- see tähendab, et mul oli kogu aeg ülikiire ja ei jäänud aega nõusid pesta (nõudepesijat ei olnud ka) see tähendab, et kui köök suletakse läheb mul veel umbes tund aega, et kõik korda seada. Kell neli astusin eelviimase töötajana kohvikust välja ja helistasin Triinule. Triin aga oli koos Helgiga juba linnas ja meil on kahepeale üks võti. Siis helistasin meie vietnamlasest korterinaabrile, kes töötab kohalikus ülikoolis ja too lubas hakata koju tulema. Mina hüppasin bussi, bussist välja ja läksin alksipoodi ja võtsin omale ühe veini. Jõudsin koju ja kedagi veel kodus ei olnud. Siis pikutasin maja ees ja jõin veits veini.
Viimaks tuli korterikaaslane ka koju, ma hüppasin pessu ja siis esimest korda mu väljamaal elatud aja jooksul helistas mulle läbi Skype emme. No siis vestlesime natukene, tegin ennat veel veits korda ja läksime koos toanaabriga linna. Toanaaber läks enda sõpradega ja mina otsisin Triinu ja Helgi ülesse.
Ja terve selle rahvamassi seest ledsin nad lõpuks ülesse, tsillisime ja ajasime juttu, tegime nalja ja jõime Helgiga "salaja" paberkotist veini.
Kuna Triin ja Helgi olid ilutulestikku oodanud juba mingi 7 tundi ja mina olin niisama megaväsinud, siis pikutasime ja tsillisime.. ja ootasime.. Oodata tuli just seepärast, et Sydney kesklinn valgub vanaasta õhtul inimestest nii täis, et osad pargid suletakse ja inimesi ei lasta enam lihtsalt läbi. Kui Triin ja Helgi üritasid kella 3 ajal päeval Botaanika aeda saada, siis oli see juba suletud, sest inimesi oli lihtsalt niivõrd palju. Tuleb leida omale sobiv koht ja seal oodata ilutulestikku, kasvõi 7 tundi !
Ja siis kell 12 hakkasid raketid paukuma, Meil oli üsna hea vaade ja Helgi sai mõned päris head kaadrid. Ja see oli äge! Kuigi me vist ootasime isegi veel hullemat elamust, sest iga väiksema ürituse puhul lastakse selline saluut taevasse, et hoia ja keela. Ja aastavahetusel seda vau-vau efekti järjestikku 10 korda ei tekkinud, aga ilus oli ikkagi!
Peale ilutulestikku soovisime üksteisele head uut aastat (justnimelt peale ilutulestikku, mitte kell 00.01, sest siin käiakse vaatamas justkui tuleshowd rohkem, kui kallistusi ja soove ja shampust jagamas). Kui nüüd mõelda eestlaste kinnisusele ja kuidas kõik suvakatele uusaastal head uut soovivad. Hoopis teine tera!
Kuna Sydney on megasuur linn ja kõik see mass hakkas peale ilutulestikku linnast välja liikuma... See oli täiesti hullumeelne, nagu zombie-walk, kus zombid on vallutanud kõik kesklinna autoteed ja liiguvad kesklinnast välja. Nõnda ka meie. Sest meie plaan oli jõuda Glebe, ühte rajooni kesklinna lähedal, kus pidi ootama meid pidu katusekorteris.
Ja ootasime, et meiega ühineks veel üks saksa tüdruk Ilona.
Jalutasime Glebe, kust kohati avanes väga kauneid vaateid!
Me tüdrukute seltskond!
Ja jõudsime peole, mis enam ei olnudki väga pidu, sest osad pidulised pidid 1 jaaanuari hommikul tööl olema ja olid juba ära vajunud. Aga meid see ei seganud:) Ja väga üllataval kombel leidsime sellest korterist eest veel 2 toredat eesti tüdrukut!
Ja korteril oli lihtsalt nii suur rõdu, kui suur on mu kodu praegu. Ja korterist avanes selline vaade.
Ja uus aasta algas õnnestumisega, saime selles miljonilinnas takso kogemata. Bussile joostes lihtsalt Triin nägi, et ühest taksost hakkavad inimesed väljuma ja meie hüppasime sisse ja sõit kodupoole võis alata. Kuna aga Helgi ja Ilona elavad veits teises kandis siis me hüppasime varem maha ja üritasime läbi suure ülikooli kämpuse jalutada. Jalutasime ikka pikalt, kui avastasime et värav, mis meie kodu juures asub... on kinni. Mõtlesime ja arutasime.. Ja tagasi üldse ei viitsinud jalutada... Ja värav oli rauast ja oma 2 meetrine... Ja seal oli nii täpselt kaks kohta kuhu oma jalakesed asetada. Ja siis ma juba ronisin oma miniseelikuga üle värava ja Triiin takkajärgi ja siis jooksime vutt-vutt kodupoole koos selle adrenaliinilaksuga. Kindlasti oli seal hästi palju kaameraid ka :) Koju jõudsime umbes kella viieks ja võib öelda, et see oli üks toredamaid ja soojemaid aastavahetusi mu elus :)
No comments:
Post a Comment