Meie tähistasime esimest adventi piima ja mincemeat pie'ga, mis on puuviljalögaga täidetud pirukas. Panime kleidid selga, kerisime ribikardinad kinni, süütasime arvutis küünla ja kuulasime jõululaule. Olgem ausad, rannajärgsel päeval eriti jõulutunnet ei tekkinud!
See oli nii magus!
Ma võiksin teha eraldi postituse "Siis kui Triin töölt tuleb", sest siis kui ta töölt tuleb,
toob ta hiina poest ämbriga vahvlitorusid (siin on umbes pooled alles)
toob ta töölt kaasa eraldi kokkade poolt MULLE valmistatud toitu! (nagu aru saada peekonist ja pestokanast)
Ostab ta meile jääjooki
Eelmise nädala neljapäeval sain endale intervjuu ühte itaalia restorani ettekandjaks. Intervjuu läks hästi, sain proovipäevale. Õppisin juba hoolega itaaliakeelseid toitude nimesid (pappardelle!) kui järgmisel päeval saan meili, et me ikka ei palka kedagi enne jõule, et kiire aeg, ära tule proovipäevale. No ülelaskjad... Intervjuule ja tagasi jalutasin umbes 12 kilomeetrit, vahepeal puhkasin jalga.
Googlemaps näitas kohvikuid ja restorane, mina leidsin väga teistmoodi rajooni, kus polnud kusagile CVsid viia...(jumal tänatud, et ma sellises kandis ei ela, nii tehislik)
Täna oli põnev päev. Oli kaks intervjuud. Esimene oli Sydney kesklinnas, grupiintervjuu, mingisele eriti tobedale müügitööle. Tuleb koguda allkirju mingi heategevuse tarbeks, et inimesed toetavad ja siis sina saad selle pealt palka. Kui ei saa ühtegi allkirja, siis ei saa ühtegi dollarit.
Aga ma olen enda üle uhke. Kui eestis ma ühistransporti väga ei tunnistanud, teate ju küll, olin väike printsess, siis siin on veidike teisiti: bussile, linna, intervjuule, busslile, teisele intervjuule...
...ja intervjuude tulemustest ei saa väga rääkida, sest kogemus selle ülelaskmisega on juba suur!
...ja jala koju umbes 10 kilomeetrit, õnneks 6 km neist kulges mööda imeilusat rannikut!
No comments:
Post a Comment