Mu elus on muutuste aeg. Olen ma juba jõudnud halada, et mul pole enam Tartus kodu? Olen ma rääkinud, et ma pole sedalaadi tsikk, kes kolib oma elukaaslase järel ükskõik kuhu külakolkasse ja muu möla, et olen iseseisev ja blääblää. Raporteerin otse sündmuspaigast (mis sündmus, eksole). Kolisin Kiisale, mehe juurde. Osutus veits paremaks variandiks, kui emaga koos elada. Hetkel elan tõelise perenaise elu. Ärkan kell 11, teen kohvi, simpsonid, annan kiisudele süüa, vaatan telkut, loen ja päevitan, vahepeal lõhun puid halumasinaga. Süüa ei tee ja ei korista kah. Vot sulle perenaist.
Aga, mu 21. aastasel elukaaslasel on päris kena elamine...
nii seest...
...kui väljast
See pilt on tõestuseks, et ma ei ole ainult printsess, onju... Sest 3 ja poole tunniga nagu nalja teeme kahasse neli ruumi puid.
Kõige selle juures, mis osadele võibolla ka printsessi eluna tundub, olen ma õnnetu. Mu esmased vajadused on väga kenasti rahuldatud, kuid blää, eneseteostusvajadus näiteks. niet...
Aga homme ootab mind Poola-Eesti jalgpall ja fännisektori esimene rida. Üks mu töötavatest Triinudest teeb välja! jess!
No comments:
Post a Comment