Tallinn, Tallinn

Ma ei ole siiamaani aru saanud, et kas mulle meeldib Tallinn või siis ei meeldi. Vahel ikka nagu meeldib ja vahel ei meeldi. Ja kas ma tahan seal kunagi elada või ei taha. Natuke nagu tahan.. ja natukene ei taha ka.

Eesmäk oli siis laupäeva õhtuks Tallinna jõuda. Üks mu järjekordsetest Triinudest (Mu ema ütleb, et kõik mu sõbrad on Triinud) tuli mulle bussijaama vastu, tegime väikese shopingu ja läksime Triinu juure. Väike kook, väike kohv, väike jutt. Tore. Peale kaheksat läksime bussile, Triin pidi tööle minema ja minu sihtpunkt oli teeteeüü Säästva arengu klubi sünnipäev. No õnneks läksime sama bussiga, muidu oleksin küll kusagil lasnamjäel lõpetanud..Igastahes, tulin täitsa õiges peatuses bussilt maha ja siis tuli hirm. Sest bussipeatuse taga oli suur mets ja ma juba kujutasin ette, kuidas sealt keegi tuleb ja... no helistasin sõbrjannedele. Nad olid ka umbes 10 minti mind oodanud umbes 30 m kaugusel üle tee olevas bussijaamas. Kena.

Sünnipäev oli samuti tore. Keegi oli väga head sööki teinud ja jook maitses ka hea. Tore oli täheldada, et mu enda koduselts on ikka palju jätkusuutlikum just noorte pealetuleku suhtes. Vähe irooniline oli ehk see, et enamuse ajast rääkis koduselts omavahel ja oma seltsi probleemidest ja kitsaskohtadest, mitte teeteeüü seltsist.

Ööbisime Marielli kodus, mis lõhnas, nagu tavaline korter, kui allkorrusel on väike tulekahju olnud. Suitsuandur on tõepoolest kasulik.

Pühapäev sai mööda veedetud Tallinna Ülikooli uues majas, kuunedal korrusel ja panoraamvaatega merele ja sadamale. Olin rõõmus. Rõõmu ei suutnud tuhmistada isegi see, et pidime esimeses klassis :D Tartu tagasi sõitma ja see, et rongitädi ütles, et mul on haugi mälu.

Ise olen veits järjel nüüd rohkem. Vähemalt enda mõtetega. Kõik ei olegi enam halvasti, vaid liigub vaikselt paremuse poole. Tundub, et saan oma asjadega siiski hakkama! Ja nüüd Liinutska juurde kakaood joooma!