Thursday, October 20, 2011

Kui kõik on peppus. Kas ikka kõik on peppus?

Jõudsin juba paar head nädalat mõelda, et ma ei saa oma asjadega hakkama, kõik on nii raske ja talv tuleb pikk. Kõige hirmutavam mõte, mis peast läbi käis, oli see, et ma saan järgmine kord vabamalt hingata alles kevadel, kui bakatöö on esitatud. See pani mu kokku jooksma. Seadsin endale peale limiidid. Ei loe ilukirjandust, v.a. mis koolist soovitatud, ei vaata üle tunni telkut ega ole arvutis üle tunni, niisama, oma lõbuks. Noh, ühesõnaga hakkasin oma meeli kiusama. Iga vaba mõte läks suurde musta kasti. Kõige hullem oli see, et kõikidel sõbrannadel on praegu mingi eriti keeruline periood, et mul pole ka mõtet oma suureksmõeldud miniprobleemidega ennast näitama minna.

Ja kuna vaimsus ja kehaline tervis käivad ju ikka käsikäes, siis andis see löögi ka mu tervisele. Nüüd olin ja olen ikka nii hädas oma tervisega, et ei saa öösiti magadagi. See pidevalt ja pikalt häirib mind. Üritasin leida arsti. Perearst on Rakveres ja et saada Tartus ruttu arstile, tuleb maksta 5sotti vanas rahas. Ja kui maksta ei taha, siis oota mitu nädalat. Selle aja peale ma oleks juba surrrrrnud olnud.Nii ei saa ju rallit sõita! Noh, lõpuks sain ka arstile.

Aga point on ikkagi selles, et jumala ükskõik kui kehvasti kõik on. Kõik on siiski hästi, kui sul on tervis korras. Ja ma ei ole üldse mõelnud, mis ja kuidas ja kuna mind koolis ees ootab, vaid ainult sellele, kuidas olla oma tervislikule seisundile kõige parem peremees. See on ju ainult minu võimuses, ja kallis keha, kes siis veel su eest hoolitseb, kui mitte mina.

Aga, ma käisin Põlvas arstil, noh, issi tegi väikse seboki, et aeg saada. Ja käisin seal koos Triinuga. Ja peale arsti kolasime mu isa krundil ringi, kolasime kaltsukatest, kus sain päris kobeda saagi ja eriti kobedad saapad! Ja Pargi Baarist võtsin väikse burksi kah, ja enne minekut coffe inist väike kakao. Ohh, isegi arstilkäigu saab mõnusaks teha:)

No comments:

Post a Comment