Tuesday, March 12, 2013

Hüvasti Mundulla lehmad!


Meie piimafarmi töö oli lühiajaline. Asendasime kahte taani tüdrukut, kes siin püsivalt elavad ja töötavad. Saime kokku tööd teha 8 ja pool päeva. See kõik oli üks suur seiklus ja kogemus. Võin öelda, et suurloomad mind enam ei hirmuta, pigem on naljakas neid himutada. Näiteks täna hommikul kui üks järjekordne lehm mind lolli näoga vahtis, tegin: "Buu" ja lehm lasi jalga. Endal oli hirmus lõbus. 

Asjatundmatutele. Lehmi lüpsavad tänapäeval masinad. Ma nimetaks neid lausa robotiteks. Meie robot oli 50 kohaline suur ringjas moodustis, mis vaikselt keerles. Lehmad ajame ühte suurde aedikusse ja sealt hakkavad järjekorras ise robotile astuma. Siis jooditakse lehmade nisad ja pannakse masin alla (lihtsalt lükkad tissi otsa). Robot on tark- kui udar on tühi, siis masin lõpetab töötamise ja kukub udara küljest ära). Kui robot on peaaegu teinud täisringi, siis sätin lüpsmisseade korda, joodin udarad ja pesen sitta. Kui lehm tunneb, et tal ei ole midagi enam selja taga, siis ta astub ise robotilt maha ja läheb minema. Muidugi on ka võimalus, et lehm ei lõpeta lüpsmist või piim jookseb hoopis ämbrisse... siis tuleb talitleda teisiti. 

Ajame lehmad enne robotile astumist siia aedikusse.

Sel pildil on näha pool robotist- ringikujuline, ning igasse vahesse läheb üks lehm.

Pärast lüpsi peseme põlled

Ja pesen sõnnikut. Tunnen ennast tõelise pritsumehena, sest surve on hiiglama suur, mis voolikust tuleb.

Pärast lauda puhastamist lähme vasikaid toitma

kudrutan koeraga

need vasikad, kes lutist juua ei oska, saavad piima sondiga.

ja siis küürime veekünasid

ning sikutasime lehmade kaelanumbreid, et saaks jälle uusi numbreid teha...selle ülesandega pingutasime kõige rohkem lihaseid, nii läbi võttis

ülitore peremees

ja perenaine vasakul, Helgi tegi viimasel õhtul oma vanaema retsepti järgi õunakooki

ümber oli kaunis maastik

ülesannete juurde kuulus veel ka teismeliste lehmade toitmine

siis kui vilja tuli natuke palju!

avasin meeletult väravaid

me tööauto ute ja kõõlusimegi kastis ja serval

Me kaunis ajutine kodu, sööginurk

elutuba

ja kõik kaunid lehmamustrilised kaunistused

Head aega, kallis farmi perekond

Nüüd olen tagasi Penolas, oma armsas hostelis. Pakuti tööd kartulite sorteerijana. Istume harvesteri taga ja sorteerime kõik koledad kartulid, kivid ja heina välja. Töö ei ole kontimurdev, täna saime kaunid 9 tundi tööd teha ja kui nii jätkub, siis on kõik veelgi toredam!

No comments:

Post a Comment