Bordertown

Penolas tsillisime paar päeva Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit tüüpidega, aga nemad kolisid 120 km Penolast eemale, Bordertowni. Mõtlesime, et kuna me oleme nagunii rändamise hoos, siis lähme neile külla, aga teepeal käime läbi erinevaid farme ja küsime tööd. Jõudsime Bordertowni ja poisid võtsid meid vastu. Kolisime sisse kaheks ööks ja veetsime ülitoredalt aega. Nagu Austraalias ja mujal maailmas noortele inimestele kohane, osteti suured kastid õlut ja reede õhtune mõnus rahvusvaheline ajaviitmine võis alata. Seltskonnas oli 2 LAVi poissi, Miki- Briti poiss ja meie vana tuttav Penola päevilt, 2 ameeriklast ja üks austraallane, vahelduva eduga oli ka kuulda-näha hiinlasi kõrvaltboksist. 

LAVi poisid ja eesti tüdrukud

Triin oma väikese aafrika sõbraga

Helgi oma sõbraga :) 

siis kui pilukad ühinesid

Järgmisel hommikul küpsetasid tüdrukud pannukaid. Peale mõnusat hommikusööki suundusid vaprad (need, kel pohmakat polnud) Mundullasse festivalile, mis kujutab endast ühte suurt laata, kus näidatakse oma hobuseid ja pannakse proovile nii karjakoerad kui noorfarmerid. 

Jõudsime vaevalt autoga linnast välja sõita, kui avastasime, et meie rehv on täielikult tühi. Õnneks olime ostnud ka varurehvi ja autos oli üks mees, niisiis kolm kleitides tüdrukut vaatasid pealt, kuidas me rehvike vahetatakse. Kõige kurvem kogu asja juures oli see, et meie rehvi oli keegi halb inimene pussitanud. Hiljem oli kuulda, et Bordertownis oli sel õhtul paar maja aket sisse löödud... Aga olime õnnelikud, et kellelgi oli viitsi ainult ühele rehvile nuga anda, mitte neile kõigile.  

Sellel pildil on selgelt näha, et Borisele andis keegi nuga. Korduvalt.

 Ka meie vaprad- mina, Triin, Helgi ja Christiaan osalesime ühel toredal võistlusel, kus pidime kandma lusikal muna, ehitama nöörist tara, kandma heinapakke, jooma jääkohvi ja pressima apelsinimahla. Oleksime kindlalt võitnud, aga meie aia ehitamise nöör ei jooksnud korralikult. Jäime kolmandaks ja võitsime 50 taala, mille eest ostsime süüa!

Tiim Boris

Karjakoerte võistlus

Christiaan õpetab meile traktorit. Sest me Triinuga loodame traktori peale tööle saada, (palju tunde ja hea töö, hea palk). Aga kes laseb kaks noort tüdrukut traktori rooli? Mitte keegi. 

Paraadil hääletasime ühe Cadillaci peale, oli kena sõit. Kõige ägedam auto, kus olen elus istunud. 

Afrorütmide õpituba. Kõik said dzembed kätte ja juhendajate valvsa pilgu all trummi mängida. Minu arvates see oli kõige ägedam õpituba üldse, kus kunagi osalenud olen, sest juhendajad olid elavad ja dzembet on nii äge mängida. Natuke sattusin ka tähelepanu ohvriks, sest kui pidime virutama trummile 11 korda labakäega, siis kogemata lõin 12, ja see neil juba kahe silma vahele ei jäänud. Allolevalt pildilt võib näha, kuidas kõik minu üle naeravad. Seda juhtus kaks korda, sest panin kaks korda täiesti mööda :) Aga lõbus oli, sain oma kübara taha varjuda ja omaette itsitada. 

õpsid

Pärast toredat laadapäeva läksime koju, ostsime võidetud 50 taala eest toitu ja tegime ühe korraliku söömingu. Hiljem mängisime sabotööri ja kuulasime ühte räpilugu nii, et pärast põksisid kõik ringi räpirütmides. Kahju, et neid toredaid emotsioone ja nalju ei saa pildile püüda, sest vahepeal peksime endale vastu põski, et naerulihaseid lõdvestada. 

Hommikukohv verandal

Ja viimase hommiku brunch ilusate sõpradega