Sydney'st Melbourne'i

Ütlesime armsale Sydney'le head aega. Kõik kogemused said vastu võetud ja aeg oli edasi liikuda. Kaua ühes kohas ikka passida, kui uued seiklused ootavad avastamist ja Austraalias on eriti palju kohti, kus tahaks seigelda, niisiis...

Üks päev enne mu sünnipäeva, 30 jaanuar, pakkisime lõplikult kotid ja astusime mugavast kodust välja, uueks koduks 12 dollariline K-Marti sinine telk ja madratsiks saunalina ning padjaks dressipluus. Sihtpunktiks oli Melbourne ja esmane rongipilet sai ostetud Canberrasse- Austraalia pealinn, mis on eriti huvitav oma olematu ajaloo ja tehislikkuse poolest. Nimelt loodi Canberra austraalia pealinnaks just seetõttu, et kaks suurt konkureerivat linna- Sydney ja Melbourne soovisid mõlemad saada pealinna tiitlit, kuid otsusele ei jõutud ning kompromissi tulemusena otsustati ehitada täiesti uus linn- Canberra. Linn on suur ja vahemaad ainult auto või bussiga läbitavad. Canberra meenutab mõnda filmist nähtud ameerika linna- suured majad ja parklad (linna arhidekt on ameeriklane) isegi floora on austraalia kohta väga imelik- harilikud ja punased tammed palmide asemel. Isegi parkidesse on puud istutatud ritta sentimeetrise täpsusega.

vana parlamendihoone

suur tehisjärv

Roosiaed uue parlamendihoone kõrval

Kohvitamine roosiaias

punane tamm

Canberra avastatud, liikusime edasi Coomasse- ühte väikelinna, mis asub Canberra ja ranniku vahel. Coomasse sõitsime bussiga ja jalutasime natukene linnast välja, et ühes kämpingupaigas telk püst panna.

Hommikul ärkasin Coomas ja oli minu 23 sünnipäeva hommik! Triin kinkis mulle ülikena käeketi, millel sinine kivi, mis pidavat reisijaid kaitsma ja head õnne tooma. Läksime kohvitama ja hommikust sööma ühte Cooma einelauda.

Coomasse tuli meile järele üks mees, kelle leidsime internetist reisikaaslaseks, ja pidime edasi Melbourne'i reisima. Sõitsime ilusatesse kohtadesse, nägime paradiisirandu ja kaljusid.

Kõige ilusam laguun, mida näinud olen. Merimbula. Suured mustad kalad olid nii uudishimulikud ja käisid snorgeldajaid hirmutamas.

Kängurud vabas looduses

lõunasöök

Ööseks jäime Mallacootasse. Tüübi, kellega Melbournei reisima pidime, lasime üle, sest meie reisimise huvid ei kattunud. Näiteks 100 meetri kõndimisel ülekaaluline tüüp hingeldas nii hullult, et mõtlesime, et viskab veel sussid püsti. Tüüp oli muidu ka veidikene imelik, ja oli suur kergendus meile mõlemale, et temast lahti saime.

minu sünnipäevaõhtu ja ööbimispaik

Mallacutas ärkasime, käisime kohvikus ja infopunktis.

 Pärast kohvitamist läksime väikesele matkale.

Peale matka läksime infopunkti ja küsisime, et millal järgmine buss lähedal asuvasse linna läheb. Vastuseks öeldi, et kolme päeva pärast. Mallacootas niikaua ka passida ei oleks viitsinud... hääletasime Genovasse.

Genovas oli lisaks tasuta ööbimispaigale ka kolm maja.

Järgmine hommik sõitsime bussiga Lakes Entrancei. Linna sisenedes ütles bussijuht kõva häälega mikrofoni, et kaks seljakotireisijat, olge valmis, kohe tuleb teie peatus. Bussijuht lasi meid maha otse noortehosteli ees. Otsustasime öö telgi asemel voodis veeta. Oli lausa luksuslik!

Ja muidugi käisime kohvikus

Ja sõin kala ja friikaid, üsna traditsiooniline ka Austraalias

Ja läksime jalutama!

ja nägime hülgeid

Hommikul ärkasime, mõtlesime bussiga edasi liikuda Melbournei poole. Aga nägin ühte keskealist meest suurde valgesse autosse minemas. Ta oli üksinda ja tal oli tühi auto. Läksin ja küsisin, et kuhu ta suundub. Melbournei- oli vastuseks. Ja juba me istusime autos ja sõitsime Melbournei poole. Kuna aga teepeale jäi väga palju toredaid kohti, siis otsustasime ühte nendest ka külastada. Vana kulapalavikuline linn, praeguseks ainult turismil elatuv ülinunnu mägilinn Walhalla, kus sõitis vanaaegne avatud rong ja kuhu toodi elekter aastal 1998!  Sest see koht on tõesti keset mägesid ja väga eraldatud kohakeses. 

 Natuke tüüpilist Austraalia maastikku...

ja varisemisoht mägedes!

 Terve tee Walhallasse otsisime kohvikuid. Keskealine saksa mees oli meiega sama kohvinäljas ja kui lõpuks Walhallas kohvikut nägime, ei olnud kahtlustki, et seda me külastame!

Ja üks kena postimuuseum

Otsustasime sõitma minna ühe ägeda avatud rongiga, mis lookles kaljude vahel.

Peale Walhallat suundusime otse Melbournei, sest kell tiksus õhtusse ja me Triinuga pidime Melbourneis kokku saama kahe eestlasega, kelle juurde oma asjad Tasmaania reisi ajaks hoiule jätta. Eestlased olid võõrad- teadsime läbi facebooki, aga nad olid lahkelt nõus meie kola hoidma, niisiis asi otsustatud. Tuli välja, et need eestlased- Piia ja Margus- on kõige toredamad eestlased üldse, keda ma Austraalias seni kohanud olen. Piiaga on meil üsna ühine taust ülikooli mõttes ja mõned ühised tuttavad, sest oleme õppinud samas ülikoolis, õppinud samu aineid ja tegutsenud seltside juures. 

Jõudsime Melbournei, kus tähistati Marguse sünnipäeva, ühineisme nendega ühes belgia õllebaaris oma suurte seljakottidega. Ajasime juttu ja liikusime edasi teisse pubisse. Kell muudkui tiksus ja meil Triinuga ei olnud ikka veel ööbimispaika välja vaadatud. Aga pubis oli tore, mõnusa hubase olemise juures toodi meile tasuta hot doge pubi poolt, see oli tore üllatus. Melbourne tundus üldse natuke "tsillim" linn kui Sydney, kuigi ka Sydney on väga kihvt. Aga Melborneis on nii palju toredaid ja iseloomuga kohti, inimesed on natukene vabamad, võib-olla hipilikkust hõngub rohkem. 

Varsti suundusime Piia ja Marguse juurde, et enda kotid sinna hoiule jätta, sest tahtsime järgmine hommik praamiga Tasmaaniasse põrutada. Aga Piial vist hakkas meist kahju ja tegi meile trepi alla voodi, kus veetsime kenasti öö, pakkisime oma asjad ümber ja hommikul vutt-vutt Tasmaaniasse!