Meeltmööda tööelu

Barramundi restoran, kus olin ettekandja, asub täiesti kesklinnas. Kõige rohkem nautisin selle töö juures  õhtuseid jalutuskäike töölt bussipeatusesse. Läbisin kõige elavamad tänavad ja vahepeal lihtsalt vahtisin taevasse ja imetlesin kõrghooneid. Loomulikult nautisin ettekandja tööd, ja ma panin tähele, et ma meeldin klientidele, kuigi meil oli seal päris rahvusvaheline kamp ja minuarust hakati enamasti just minuga jutustama, et kust ma pärit olen ja mis ma siin teen ja kuhu edasi ja loomulikult huvitas enamusi mu tatoveering, vahepeal küsiti, et kas see on karu või hunt või keegi...Siis ma ütlesin, et jaa, see on Grisli karu...Palju oldi huvitatud ka eestimaast... Ja mina suure rõõmuga, tõepoolest rõõmuga jutustasin, et me ei ole sarnased venemaaga, vaid keel on sarnane soome keelega. Vahepeal ütles üks pilukast tüdruk mulle soome keeles aitäh ja tere, sest ta poisi parim sõber on soomlane ja vahepeal ütles üks austraalia tädi mulle, et ta eksabikaasa on eestlane. Vahepeal nägin vene kliente ja sain nendega vene keeles paar sõna vahetada. Austraalia kliendid on üldiselt väga toredad ja sõbralikud. Näiteks kui siin korjan klaase, öeldakse mulle aitäh, aga kui soomes vene rahvuse esindajatelt klaasid ninaeest võtsin, sain selliste sõimu osaliseks, et hoia ja keela. 

Üks päev istusime Vietnaamlannast korterinaabriga kodus- kõik aknad ja uksed kinni, sest õue ei tahtnud ninagi pista... Aga õhtul pidin barramundisse minema...Inimesed söövad nii palju sellise kuumusega, uskumatu... Pidin neid 110 dollarilisi mereandidega kaetud taldrikuid vedama...Selle kuumaga...

Ma armastasin neid õhtuseid jalutuskäike töölt bussile

Elizabethilt võtsin bussi

Ja viimast päeva barramundis... Ja kaasa pandi mulle reaalselt pool tiramisu torti. Kas see oli hea või jaa?

 

Ja mu armas kohvikus Oxfordi tänaval juhtub ka toredaid asju. Eelmine pühapäev peale tööd istusime maha, ülemus tõi lauale head alkoholi (mina manustasin absoluti vodkat), üks tüdruk tõi kaardid ja hakkasime joomismänge mängima!

kohviku lett ja ülemus vasakul raha lugemas

Selle armsa 18 aastase mulatipoisiga töötasime koos köögis. Tüüp on üli korralik ja asjalik. Praegu on tema peakokk kohvikus (sest idioot pilu lasti lahti) ja ma loodan, et kohviku elu hakkab aina ülesmäge minema, sest minu asendus- 19 aastane saksamaa poiss on ka väga tore ja asjalik. 

Vasakult: Roberto itaaliast- väga äge tüüp. Kui Triin kohvikusse külla tuli mulle, siis roberto tegi talle kohvi, viis lauda ja ütles selges eesti keeles "tere". Philip on 19 aastane saksa tüüp kellega väga palju nalja sai. Kuna mina õpetasin teda põhiliselt välja, siis kutsuti Philipit Maarja bitchiks. Maria Argentinast- tore tsikk. Yannick mu köögisõber. Helein (vms) Hiinast, tänu kellele tean paari sõna mandariini keelest ja Ashley

Ja mu armas Nikki koos pudeliga 

Ma jään neid kõiki igatsema, sest kõikidega sai nii palju nalja ja paljud hakkasid minust hoolima ja mina nendest. Viimastel päevadel käidi kogu aeg köögis ja öeldi, et Maarja, ma ei taha et sa lähed. Sooviti, et ma neile postkaarte saatma hakkaks, sooviti mulle edu ja õnne ja rõõmu ja kõike muud head! Nii tore!