Viimased nädalad on olnud üsna hullud. Hullult ägedad siis ühesõnaga. Nalja on saanud palju, asjalik ei ole olnud. (Homsest hakkan asjalikuks ja kuu aega olen ühtekokku asjalik).
Peale eelkaitsmist olin õnnelik ja ilm oli ilus ja Birxi ei olnud sada aastat näinud ja shampuse isu oli ja... Läksime emajõe kaldale, ajasime nii meeldivat juttu (Birxile vist meeldis ka, sest Vilniuses olles saatis ühe ääretult armsa sõnumi takkajärgi :D) ja tegime pilte ja nautisime kevadet. See oli nii vabastav ja tore:) Hiljem olin ainult 200 meetrit ratturist roolijoodik ja kihutasin koju.
See mu parem pool.
See Birxi parem pool.
Olin kodus ja liiga lõbusas meeleolus, et pakkida asju Vilniusesse minekuks. Liisi seltskonnaga suundusime öölaulupeole, ja edasi leidsin enda tibukesed ülesse ja laul võis alata.
(Mainin ära, et enamus mu bloogi kaunid pildid on Triin V tehtud)
Koju jõudsin öösel mingi 12 ajal. Siis suutmatusest jälle pakkida (Buss Päälinna väljus 2.50) otsustasin veidike tukastada. See ei tulnud eriti välja. Ärkasin ülesse ja viimases hädas pakkisin koti kokku. Hea naabrinase mees Madis viis mu öösel statti, võtsin ühe kabanossi ja komberdasin bussijaama. Mu tüdrukud jõudsid viimasel minutil läbimärjana ja sõit lennujaama võis alata.
No comments:
Post a Comment