Wednesday, February 16, 2011

Kui ma olin pisike tüdrukukene veel, käisin väga tihti igasugustes laagrites. Igal suvel oli vähemalt 4 erinevat laagrit, kuhu ma läksin. Ja nii tore oli. Ma arvasin, et sinna aega need seiklused jäävad, aga lapsepõlve saab ju pikendada lõputult.

Laupäeval lähme Seltsiga ( keskkonna värk) Talvepäevadele. Matkad ja mängud ja hea seltskond. Ja tunne on sama- nagu väikese tüdrukuna, mõnus ootusärevus ja juba nii tahaks minna!

Viimastel päevadel olen saanud huvitavaid pakkumisi. Et oleksin õhtujuht Seltsi sünnipäeval ( see kestab 3 päeva) ja et teeksin EMÜ avatud uste päeval mingi teatrivärgi! Ilgelt lahe ju! Kuigi mul pole õrna aimu, et mida ma tegema pean ja ideid ei ole lennult võtta, aga see on ikka usaldus, mis mulle jagatakse ja see teeb uhkeks!

Natuke kardan homset soome keelt, kuna mul pole raamatut ja kodutööd puha tegemata! No kahju, et ma ei olnud raiskotkas ja ei lennanud kohe alguses peale kui neid müüdi. Ilgelt loll tunne oli ka teisipäeval, kui ma mingit sõna käänata ei osanud.

Koolist niipalju, et see semester tundub palju etem kui eelmine. Nüüd ei ole mingit excelit ja dendrot ja iga nädal megalt kodutöid! Ja täna hakkasin mõtlema...Pool aega minu ülikooli bakalaureuseastmest on läbi.. teine pool käib.. Kuhu see aeg on kadunud?

No comments:

Post a Comment