Vahepeal olen õppinud. Lehed sain nibin-nabin läbi. Kamoon kollased näärmekesed on ainult noortel mustsõstra võrsetel, onju. Sain õppejõult häbi-häbi, et määrasin eelnimetatu mägivahtra pähe. Endal on ka häbi. No mingeid euroameerika papleid ja muid hübriide teadsin ilusti.
Täna oli ruumilise planeerimise eksam. Minu jaoks vist kõige ebakindlam asi.. Ma ei oska enam üldse mingit mulli ajada. Ja mulli ajades ei tea ka kunagi mis tulemuseks tuleb. Aga herr on karm onu, küsis doksi enne eksamit ja ma usun, et hindab ka nii, et rikub mu senise A-de rodu ära.
Liisil oli ka vahepeal sünna. Tuula meisterdas talle ülihea tordi ja kinkisime särgi.
Liisi pluusile sai kirja pandud järgnev salmike, mida tuleks laulda "Kus on minu koduke" viisiga. GIS on geoinfosüsteemid ja autocad üks teine tore arvutiga seotud programm, mis Liisile hirmsal kombel "meeldib."
Kus on minu GISike?
GISike nii armsake!
Sääl, kus minu GISike,
sääl ka autocadike.
(Selle viimase kopeerisin nüüd küll otse Tuula bloogist)
Praegu võtan vabalt. Joon rummi ja üritan kõik pinged endast vaikselt välja lasta. Et homme neid jälle koguma hakata:D
Selle aasta soovid.. Igastahes mitte head uut/seda mida iganes aastat. See nii mage kuidagi. Kõik ütlevad seda ( ma ise ka) aga ma olen tähele pannud, et mu aju ei tööta selle ütluse juures, ehk see tuleb nagu niisama, nagu sisseharjunud refleks, et peale pauku peab nõnda ütlema. No, muidugi ma soovin kõikidele head, aga mitte ainult head, palju muid häid asju ka. Näiteks põnevust! Endal mul on küll põnev. Ootan juba isukalt kui 29 Eenglandija poole sõidame. Tegelikult ma olengi viimasel ajal mõelnud, et kunagi ei tea palju meile seda ajakest antud on. Et peaks iga aasta tegema midagi põnevat, kasvõi ühe korra. Minu puhul näiteks maailma avastama.
No comments:
Post a Comment