Maarja Austraalia

Mu perekond ajab mind nutma. Ja naerma. Olin nädalavahetusel issi juures, mängisin tädi ja puha. Muidugi pidin ka õppima-õppima, aga seda ei saanud teha. Kõigepealt pidin mingi kuradima jupi tooma Põlva bussikast, mida ootasin tund aega, ning lõpuks ikka selgus, et see jupp sõitis Võrru. No kanni. Mina küll sellise tee ja autoga sinna ei sõida. Pekki. Helistasin Birxile, et kas ta viitsib sõita, ta oli igati nõus, käisime tõime selle jupi ära ja sõitsime Põlva tagasi. Tsillisime siis tema juures, oiii ta vanaisa on nii tsill. Küsisin igasuguseid asju ta käest ja ta õhinaga jutustas mulle. Mul oli hea meel. Järgmine päev issi juures ajas eriti närvi. Jants käis uksetaga kolistamas, lasin sisse. Siis räägib et mõmmid on väljas ja mõmmid on väljas ( ta räägib võro kiilt ja tal on eriti halb diktsioon). Mina siis, et kas nad magama ei peaks? See oli naljakas, sest tegelt,nagu hiljem selgus, ta siiski rääkis võmmidest. Okeiii. Issil on majas 5 tuba ja mina pean üleval koridoris magama raisk. Ja siis ma kuulen allkorrussel mingit imelikku raginat.Hmmm rõve. Ja mašööritädi ütles, et mul on selg perses. Hmmm. Ja nende negatiivsete emotsioonide vahele mahtus ka see, et vahtisime issiga uksest välja. Emps küsis, et mis teete. Siis isa haaras harjavarre ja tegi tütüss, pauupauu ( seda püssi häält noh). Kurat, ta on idioot. Aaaaaa ja siis kui mul kunagi enda pere on, siis ma teen kõik asjad nii teistmoodi, et apppikene. Jõuluajal perega koos olemine oleks esmatähtis näiteks! Mind nii väsitab ära, et ma pean kogu aeg pinda käima, et oleme ikka jõuludel koos, teeme ikka liha ka...Nagu iseenesestmõistetavad asjad ju!! Ja jõulukinke ei tooks ka 2 detsembril ära! Õhhhh.