Maarja Austraalia

Mõned blogi mida ma loen ei ole sellised niiöelda tavalised blogid, et käisin seal, tegin seda jõin seda, oksendasin telki-stiilis. Vaid nagu artiklid nende ideedest, mõtetest ja muust seesugusest. Muidugi ma tunnistan, et on täiega põnev teada mida inimesed teevad oma ajaga, kuid see tundub vähekene intelligentsem ja kuidagi kirjanduslikult targem. No nad on ju ajakirjandustudengid.

Igastahes. Nad kirjutasid silmarõõmudest. Kirjutan ka, mis neist arvan. Mul on neid. Kuigi mitte kogu aeg. Tegelikult nad on nagu sellised mingilmääral imetlusobjektid. KUNIKS. Ma õpin neid rohkem tundma ja tegelikult on neil palju rohkem vigu ja halbu harjumusi kui mõnel tavalisel tuttaval. Ning kusjuures ongi sellinne efekt, nagu lennutaks lumepalli vastu seina, kui saavutab kõige suurema hoo ja kiiruse, siis vastu seina.-nätaki puruks.

Ahhhhaa, eile pidasime siis sünnat. Oi kui tore oli. Noh jõime koksi ja tegime vessarit ja ajasime juttu-tsill. Aga muidugi ma olen ju väga otsekohene või haavasin Miku tundeid, kui ütlesin, et Mari on lits. ja Timo kohe pani. Eino andke andeks. See oli naljakas, sest ma mäletan seda anektooti. Umbes nii No andke andeks, Mari ei ole lits, no andke andeks:D No aga Villu on ka suht nõme et teda kaasa tahtis vedada. Kurat. Suht suur pettumus. Ei tulnud kohale, et Mariga tsillis. Lahe mees oled! Aga see litsi asi, seda arvab vist terve kursus, tõesti. Siis jäime veel torni viina miina ees, ringtee sees, ja tsillisime Genklubis ja tantsisime ja Mariat nägin ja Elsat ja puha. A, ja Ivo üritas mind nagu haavata, rääkides midagi älisist . Persse, on ahv ikka. Ja siis kui Temale mainisin siis oli suu munni täis. Muidugi ma oleks võinud selle peale öelda, et oh, lahe, ma tahakski kakelda. pekki. Miks head mõtted päev hiljem tulevad? Miks te kohe ei tule. Aaa ja Allarit nägin. Nii hea meel.