Üks üllatus oli ka. Me plikade gängiga liitus ka korvpallur-mees. Enne seda jõudsime juba mõelda, et ta on muutunud ja ka vihkab mind. ( Mul on selline tunne, et kõik vihkavad mind, sest mu keel on nii-iii terav). Aga vist mitte. Ehk. Teemaks oli muidugi Junior Alias, mis oli väga naljakas. Kork suus ja kätekõverdused (Kusjuures lokike tegi neid nii palju, et poisid hakkasid ka tegema ja vaatama kuidas ta nii jõuab:D Aga ta ise ei olnd nõus peale igat sõna geenimanipulatsioon ütlema), kükid ja miimika ja muud loomad.
Tegelt hetkel on natukene õnnetu ka. Tulin Põlva ( emps ostis mu ära trennikuukaardigajejeejee). Ja pidin ka ühele sünnale minema, oleks tuttavaid näinud ja puha.. Aga vana pepu Mikk hakkas jälle jukerdama, ja no kus sa sellisega lähed. Siis läksime issiga poodi ja Tipalalla ostis endale tomati tšipsi ja dipikastet ja nestiiiid. Nüüd siis istun oma toidulaari ees ja midagi eriti alla ei lähe (ära on tüüdanud vist) ja kass magab kõrval ja vend teises toas.
Aga siis kui ma nüüd Tartu lähen siis ma ostan kuukaardi ja ma luban et ma koju niisama mingit paska endale enam ei osta ja hakkan koos Temaga tervislikult toituma (vähemalt püüan). Kuid ma ei loobu elusees bamboo nuudlitest ja alkoholist! Viimasest rääkidest tuli mul idee millalgi kuu aega mitte tilkagi võtta! Et sellest tegelikult loobuks küll.
Tegelt ma ei ole ju eriti tugev ja ei usu, et suudan seda pidada, aga sellepärast ma seda siia kirjutangi et pärast lugedes mõtlen, et fakk, ma olen ikka nõrk, muuda ennast!
Ja Põlva-kodus on ilmatuma hea olla. Issi pani mulle veel laua sinna ülesse ja lina peale ja nüüd on nii mõnus õpinurk. Mis siis, et ma ei õpi.
No comments:
Post a Comment